Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edu peitub lihtsuses
Ehitusfirma Koger & Partnerid juhataja Andres Koger soovitab teha äriplaani, nagu ka kõike muud, võimalikult lihtsalt. ?Eesmärk on kasvatada igal aastal käivet, töötada viieprotsendilise rentaablusega ning hoida püsikulud samad või käibe kasvuga proportsioonis,? sõnastab Koger oma firma äriplaani mõtte.
Koger soovitab ehitusfirmadel äriplaani koostades arvestada järgmist:
Põllumajandusehitust praktiliselt pole.- Põllumajandusehitust kunagises mahus ei tule enam kunagi. Mõeldamatu on, et kroonise kartulikilo hinna juures suudab mõni põllumees ehitada uue kartulihoidla.
Suurtööstusehitust praktiliselt pole.- Sama asi, mis põllumajandusehitusega. On juba ehitatud nii palju tööstushooneid, et nende järele pole vajadust.
Tallinnas on turgu kuni 200 uuele korterile.- Kui 1960.?1990. aastal ehitati aastas 13 000 uut eluaset, siis viimased viis aastat on ehitatud umbes 900 eluaset aastas. Tallinnas on spetsialistide hinnangul turgu 200 uuele korterile aastas, pankade hinnangul võib see number kasvada ehk 10 protsenti aastas.
Aasta 2001 edukas ehitusettevõte
julgeb riskida
on aktiivselt kaasatöötavate omanikega
Ehituse tulevik on väikeste tiimide päralt.- Konkurentsieeliseks on paindlikkus. Paindlikud suudavad olla just väikesed firmad, kus pole tööl näiteks kümmet direktorit. Tulevikus hakkavad võistlema omavahel väikesed tiimid, suuri asju hakkavad tegema projektijuhid. Praegusest elust selline näide on Rocca Al Mare koolimaja, mille ehitajaks oli Kodumajagrupp ehk sisuliselt kahest inimesest koosnev ettevõte.
Ehitus läheb odavamaks.- Väikestel firmadel pole mõtet pidada palgal spetsialistide armeed. Teenused ostetakse sisse, mis on üks ehituse odavnemise põhjus. Näiteks meil pole tööl personali-, marketingi- ega finantsjuhti. Me ostame teenuseid, kui vaja, ja saame hakkama kokkuvõtteks odavamalt.
Ehitusteenus on muutumas kinnisvaraarenduseks.- Ehitada oskavad kõik ja ehitamise marginaalid on väga väikesed.
Kinnisvaraarendusteenus on üks võimalus saada veidi suuremat kasumimarginaali. Seda enam, et üha rohkem kliente maksab pigem maja haldajale renti kui omab ise kinnisvara.
Usaldusväärsus tagab edu.- Kliendi võitmiseks pead usalduse tekitama. Usalduse loovad projektijuhid. Passiivsetel investoritel pole ehitusäris kohta. Kõige parem on, kui ehitusfirmal on 1?2 omanikku. Rohkemate hulga omanikega firmas hakkavad omanikud tihti üksteise tagant varastama. Kuna ehituses on marginaal väike, tekitab passiivne omanik vimma aktiivsetes investorites.
Tänapäeva ehitusfirma on konsultatsioonifirma.- Kellumehe töö on lihtne, põhiline kunst ehituses on hoopis see, kuidas saada endale töö. Selleks tuleb tegutseda pigem konsultatsioonifirmana. Arvestama peab, et ehitus muutub spetsiifilisemaks. Klient ootab parimat lahendust ja kliendisuhte loomine eeldab palju suhtlemist.
Järgmise 5 aasta perspektiivis jääb ehitusäri lokaalseks.- Eesti aastase ehitusturu maht on umbes 500 miljonit dollarit, mis on liiga vähe, et keegi välismaalt siia eriti ehitama tahaks tulla. Samuti pole lähema 5 aasta jooksul näha suurt ehitusbuumi. Bensiinijaamad, pangad ja kontorihooned on valmis, peagi on kaubamajade turg täis, ilmselt ei suurene lähema paari aastaga oluliselt ka korterite ehitamine. Suureneda võib ehk teede-ehitus.
- Ehituses on avalik saladus, et makstakse ümbrikupalkasid. Kuidas see muutub?
See on ehituse tänane päev ja tendents ümbrikupalkade maksmisele süveneb.
- Kas usute, et ehitust saab müüa ka internetis?
Saab kindlasti, aga ma ei usu, et Eestis. Interneti kaudu on eelkõige võimalik müüa näiteks remonditeenuseid, et ma tellin endale vannitoa remondi võrgu kaudu. Täna on Eesti turg veel liiga väike, et midagi suuremat ehituses interneti vahendusel müüa.
- Miks kasutatakse ehituses nii vähe puitu?
Kui Margus Kohava kurtis, et Eestis kasutatakse kolm korda vähem puitu kui Skandinaavias, siis võrreldes ehitusega on neil veel hästi. Ehituses kasutatakse täna kümme korda vähem puitu kui Skandinaavias.
- Milline on teie hinnang ehitusturu kasvule?
Turg kasvab kindlasti. Eestit ootab nii-öelda turu vallandumine. Arvan, et järgmistel aastatel kasvab ehitusturg 5?10. Kui inimeste keskmised palgad tõusevad nii palju, et võrduvad ruutmeetri elamispinna ehitamise maksumusega, tuleb ka korteriehitusbuum. Kokkuvõtteks olen optimist.
Igal äril on plaan. Lihtne või keeruline ? vahet pole. Oluline on, et plaan ei oleks populistlik ning helesinise unistuse moodi.
Ehitus on äri, kus lobitöö ja ühiskonna korporatiivsus võivad anda eriskummalisi tulemusi, luua illusioone millestki, mis tundub toimivat iseenesest ja peaaegu tasuta. Kõike seda on kindlam lugeda erandiks nagu lotovõitugi. Ma ei arva, et siit võib leida perspektiivseid arengusuundi meie ehituskeskkonnale. Üldjuhul teevad suured firmad äri, väikeste puhul sobib termin ?eluviis? sageli paremini.
Omanike tasandil sõltub kõik ambitsioonidest, need aga võivad ajas muutuda. Ehk see ongi paindlikkus?
Kui miski lähiajal odavneb, siis kindlasti mitte ehitus. Pigem on oodata hinnatõusu mitmete abimaterjalide ja teenuste hinna ning töötasu kasvust tingituna. Väga selge ja mõistetav on aasta 2001 eduka ehitusettevõtte kirjeldus. Selliste põhimõtetega firma on turuideaaliks.
Kohaliku turu väikesed mahud ei meelita globaalseid firmasid? Kes viitsis, on juba kohal. Rohkem ei ole tõesti millegi üle kakelda. Eesti firmadel jääb üle ise globaliseeruda. Arenguks on vaja ruumi.
Ehitusfirmad on praeguseks küll üle saanud majanduslangusega kaasnenud kriisist, kuid ehitusbuumist rääkides on ettevõtjad siiski ettevaatlikud. Mahud on küll veidi suuremad kui aasta tagasi, kuid ehitamise hind on langenud.
Ehitusturu elavnemise esimesed märgid tulid kevadel, kui ehitamise vastu huvi tundvate inimeste rohkuse tõttu said rohkem tööd projekteerimisfirmad. Suvel said hinnaküsimistest tellimused ning käive suurenes nii ehitusfirmadel kui ka ehitusmaterjalide müüjatel.
Ehitusturu maht.- Ehitusturu maht tuleb tänavu 11?12 miljardit krooni, mis on 2 miljardit rohkem kui eelmisel aastal. Tippajal ehk 1997?1998 ulatus turu maht 15 miljardi kroonini aastas.
Mitteeluruumide ehitus.- Ehitusturul on põhirõhk praegu kaubandus- ja tööstushoonete rajamisel. Kontorihoonete ehitamise aeg on läbi. Lähima paari jooksul tähtsustub ilmselt teedeehitus.
Eluruumide ehitus.- Kortereid ehitatakse Tallinnas järgnevatel aastatel umbes 200 aastas. Ehitusfirmade hinnangul algaks korteriehituse buum, kui Eesti keskmine palk tõuseks samale tasemele, kui praegu maksab ruutmeetri ehitamine, st 13 000?14 000 kroonini kuus.
Konkurents ehitusturul.- Endiselt on ehitamine koondunud peamiselt Tallinna turule.
Näiteks Pärnu ehitusturgu hindavad ehitusfirmad endiselt madalseisus olevaks.
Konkurents Pärnu turul on koguni nii tihe, et suurfirmad sõdivad 50 000- kuni 100 000krooniste objektide pärast.
Talveks ennustavad firmad veelgi suuremat vaikust.
Ehitusturu liidrid.- Ehitusturgu juhivad Merko Ehitus, EMV-Skanska, FKSM ja Eesti Ehitus, kellele käibe järgi kuulub vähemalt viiendik turust.