Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kiiret majanduskasvu ei osanud prognoosijad ette näha
Valdav enamus 1999. aasta konverentsil kohalviibinuist arvas, et 2000. aasta Eesti majanduskasv jääb alla 5. Ainus erand oli investeerimispankur Joakim Helenius, kes arvas, et Eesti 2000. aasta majanduskasv võib ületada 5. ?Võime olla järgmisel aastal suurte positiivsete muutuste ees,? ütles ta. Kui Eesti tarbija saab üle soome-ugri masendusest seoses majanduse seniste kehvade tulemustega ja jaemüük kasvab, suureneb ka SKT kasv üle ootuste, rääkis Helenius aasta tagasi.
Täna võib öelda, et tal oli osalt õigus. Aastatagusest masendusest ei ole täna enam suurt midagi jäänud ja pessimistid on need, kes ennustavad Eestile 2000. aastal ainult 5 suurust majanduskasvu.
Mullu diskussioonil osalenud ja 2 protsendi suurust majanduskasvu prognoosinud ASi Pakterminal juhatuse esimees Raivo Vare sõnas, et piisab vaid paarist muutusest majanduskeskkonnas, et pessimistlikku majanduskasvu prognoosi oluliselt muuta.
Eesti ettevõtete ekspordimahtude kiire kasv tänavu oli kindlasti see, mida veel aasta tagasi ei osanud ei ettevõtjad ise ega ka analüütikud ette näha.
Mulle endale tundub, et elu on enam-vähem selles suunas läinudki, nagu ma Äripäeva majanduskonverentsil ?Äriplaan 2000? aasta tagasi rääkisin. Ma üldse ei häbene, et ma sellist juttu rääkisin.
Esmalt üllatas, et USAs ja Euroopas on majanduse käekäik olnud suhteliselt hea. Muidugi ei osanud ma kuidagi arvata, et dollar nii palju tugevneb. See mõjutab ka majandust. Teisalt ma endiselt ei usu, et dollar väga palju tõuseb. Ehkki tõtt öeldes ei ole ma sellele väga sügavalt mõelnud.
Ameerika majandusel on suhteliselt hästi läinud, mis tähendab, et maailm hingitseb ka. Võib-olla mitte nii kiiresti, kui me tahaksime, eriti Euroopas.
Eesti piires tundub, et üllatavalt kiiresti on ettevõtted börsilt ära kolimas. Pean ennekõike Ühispanka silmas, kes andis olulise panuse. Võib-olla sellele ma ei mõelnud veel aasta tagasi.
Euroopa Liit ? siin valdkonnas ei ole asjad eriti edasi liikunud. Minu arvates on ikka sama staadium, mil räägitakse, et me liitume, et me oleme esimeses voorus, et me oleme tublid, kiired, väiksed, toredad. Aga midagi väga käegakatsutavat ei ole. Mul endal ei kajastu küll mingi progress väga selgelt. Muudatused on olnud aeglased.
Mida toob aasta 2001? Arvan, et väga radikaalset pööret ei tule. Samad asjad määravad ka edaspidist arengut. Endiselt olen veendunud, et Eestile on tähtis, kuidas mujal maailmas läheb. Ja tuleb loota, et läheb endiselt tõusvas joones. Ka üldiselt arvatakse, et midagi koledat juhtuma ei hakka.
Üllatab, et turismil on päris hästi läinud. Konverentsi- jm turism kasvab.
Möödunud aastaga võrreldes olen muutunud natuke optimistlikumaks, ent siin võib veel olla kasvuruumi.
Minu sõnum Äripäeva eelmise aasta majanduskonverentsil oli, et Eesti majandus läheb eestlaste käest ära. Olen ka praegu samal arvamusel. Vaja on tekitada Eesti kapitali ning Eesti kapitali toetamine peaks olema ka meie poliitika eesmärk. Kuid toetatakse Saksa, Ameerika ja Vene kapitali.
Ka tulevaks aastaks pakun välja sama põhiidee ? tuleb toetada Eesti kapitali, kui see mäng pole juba lõpuni kaotatud. Ma ei ole väliskapitali vastu, aga näen, et Eesti kapitali on väga vähe alles jäänud ja Eesti kapitalistid on tegelikult aidamehed, kes hoiavad mingisuguse Lääne mõisniku aida võtit.
Soovitused, mida andsin aasta tagasi, kõlbavad ka tulevaks aastaks:
1. Ärge üle investeerige, sest muidu kaotate firma pankroti läbi.
2. Tootke vaid nii palju, kui müüa suudate.
3. Lootke läbilöögile välisturgudel, kuid mitte Vene turul.
Olen ise nende retseptide järgi töötanud ja selle tulemusel on Silmeti ekspordikäive eelmise aasta lõpuga võrreldes kahekordistunud ? kui eelmise aasta lõpus oli see kuus keskmiselt 18?20 miljonit, siis praegu 40?45 miljonit. Muidugi peab selliseid retsepte kasutades alati arvestama ümbritseva majanduskeskkonnaga.
Dollarirallit ei osanud ma tõesti ette näha. Oleksin kõige rohkem pakkunud tõusu 16,5 kroonile. See juba ise annab ekspordi kasvu ning ekspordi jaoks üldse oluliselt paremad võimalused. See on olnud kahtlemata positiivne.
Eesti majanduses on külmutamisfaas möödunud ja kasvufaas alanud. Kuna praegu ei ole majanduse kontseptsioon majanduse külmutamine, pigem sulatamine, siis arvan, et järgmisel aastal peaks meie majanduskasv ilmselt olema suurem kui tänavu. Mina ei kardaks küll, kui valitsus võtaks kursi uuesti 10 kasvule.
Osa minu aasta tagasi tehtud prognoosidest täitus, samal ajal oli aasta jooksul hulgaliselt üllatusi.
Ootamatu on sotsiaalne mõju. 2000. aasta sügisel on internet palju enam meiega kui aasta tagasi. Hinnanguliselt on internetikasutajate arv tõusnud ligi kaks korda (kuni 350 000ni) ja nad viibivad netis ca 1,5 korda enam tunde kui aasta tagasi.
2000. aasta on kindlasti interneti aasta, kuna see tõusis arvestatavaks ühiskonnanähtuseks. Seda muidugi eeskätt tänu hulgale headele internetilehekülgedele ja kommentaarifenomeni tekkimisele.
Uus meedia muutus Eesti meediamaastiku vaieldamatuks ja vahel ka domineerivaks osaks. Seda ma ennustada ei osanud.
Majanduses pole interneti mõju veel tunda. Kui keegi sel aastal internetist kasu lõikas, siis eeskätt Eesti Telekom (kes teenis plahvatuslikult suurenenud telefonikasutuse pealt) ja pangad, kelle jaoks pangandus, liising ja väärtpaberivahendus on lõplikult kolimas netti.
Ükski muu suurem ettevõte, näiteks kaubandus, infrastruktuuri ettevõtted või riik, pole internetti jõuliselt kasutusele võtnud, mis on tõsiselt kurb. Tundub, et enamikku hoiab tagasi hirm investeeringu ees või lihtsalt mõttekramp.
Internetiinvesteeringud on alles ees. Ennustasin 500 miljoni krooni mahutamist internetti, tegelikkuses oli see number mitu korda väiksem (kuni 200?250 miljonit krooni). See ei tähenda, et investeeringuid vaja pole. Firmad olid lihtsalt aeglased.