Tõnu Tramm • 10. oktoober 2000 kell 22:00

Almera vaikseim väike-kesk auto

Et võrrelda Eesti populaarseimate väike-keskklassi autode mürataset salongis, katsetas Äripäev kuut marki autosid ühel ja samal teelõigul tehes neli erinevat mõõtmist, igaüks kindlal teelõigul. Esmalt mõõtsime müra 110 km/h kiirusega Peterburi maanteel, siis kiirendust 5000 pöördeni minutis, seejärel 90km tunnikiirusega pinnatud teelõigul ja viimasena 90 km/h kiirusega pindamata teelõigul. Nagu arvata võis, ei erinenud tulemused märkimisväärselt ning RTAga (Real Time Analyser) mõõtmisi teostanud TTÜ tudengilt Marek Ristilt nõudis masinate pingeritta sättimine tõsist süvenemist graafikutesse ja põhjalikku analüüsi. Kõik autod valisime bensiinimootoritega (1,6 või 1,8 l) ning luukpäraga. Nimistust jäi välja Honda Civic, mis kõige kauem tootmises olnud ja mis äsja täiesti uue kuue sai. Ja nagu selguski - mida uuem, seda vaiksem.

Nissan Almera - 5,5 kohapunkti. Almera oli vaikseim 90 km/h kiirusega pinnatud teel, 110 km/h ja kiirendades. Ainus, kus ta jäi alla Ford Focusele, oli 90 km/h kiirus pindamata teel.

Ford Focus - 10 kohapunkti. Pindamata teelõigul 90 km/h sõites vaikseim auto, ka pinnatud teelõigul igati hea tulemus. Ülejäänud mõõtmistes tubli keskmine.

Toyota Corolla - 11 kohapunkti. 110 km/h mõõtmisel oli Almeraga võrdselt parim, samuti on Corolla vaiksem kiirendades. Seega on mootori müraisolatsioon Corollal igati tasemel.

VW Golf - 16 kohapunkti. 90km tunnikiirusega pinnatud ja pindamata teel korralik tulemus. Samas oli Golf lärmakaim kiirendades, ehk mootorimüra on tal veidi suurem kui konkurentidel.

Opel Astra - 18,5 kohapunkti. Astra näitas suhteliselt korralikku tulemust kiirendades, kus ta jagas 3.-4. kohta Ford Focusega. Seega pole mootorimüra osas Astrale midagi ette heita.

Mazda 323 - 23 kohapunkti. Mazda oli lärmakaim 90 km/h kiirusega nii pindamata kui pinnatud teelõigul. Seda oli ka oodata, sest Mazda 323 on testitud mudelitest üks vanimaid.

Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Üldiselt ollakse seisukohal, et 85dB müra 8 tundi päevas (või selle ekvivalent, näiteks valjem müra vaiksema ajavahemiku jooksul) põhjustab kuulmiskahjustuse. Täiesti ohutuks aga peetakse müra, mis jääb alla 75 dB. Mida kauem peab inimene müra taluma, seda suurem on oht tervisele.

Oluline on teada, et kõrgsageduslik müra (4000 Hz) kahjustab kuulmist enam kui madalsageduslik. Samuti kahjustab kuulmist rohkem pidev müra.

Mürast tingitud kuulmiskahjustusega võib kaasneda tinnitus ehk kõrvakohin. Lisaks võib müra põhjustada ka stressi, kõrgvererõhutõbe, südameveresoonkonnahäireid, peavalu, unetust, väsimust, lihaspinget ja kontsentratsioonihäired.

Mis puutub autosõitu, siis antud uuringu tulemused näitavad ainult madalsageduslikku müra, mis kahjustab kuulmisorganit tunduvalt vähem kui kõrgsageduslik müra. Kõikides autodes ületab müra 75 dB, kiirenduse ajal isegi 85 dB. Kõrvaklapid, mida muidu mürast tingitud terviserikete kaitseks kasutatakse, liiklusohutusega paraku kokku ei sobi. Mida siis teha? Kõige parem oleks muidugi rattaga sõita, aga Eesti oludes kujutab see tõenaoliselt endast hoopis suuremat riski. Pika autosõidu puhul tasub näiteks vahepeal peatusi teha. Automüra kahjulikkus on arusaadavalt sõltuvuses sellest, kui sageli ja pikalt autoga sõidetakse. Samas julgeksin aga väita, et mõistliku autokasutuse korral ei tohiks automüra üksi olla oluline terviserisk.

Hetkel kuum