Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas kütuse lisaainete sissevedu tuleks litsentseerida?
Litsentseerimine võiks olla järgmine samm sel teel, mida alustati kütuselisandite aktsiiga maksustamisel. Usun, et kütuselisandite Eestisse sissetoomise litsentseerimine mõjuks autokütuste jaemüügiturgu korrastavalt. Kehtestades lisandite maaletoojaile kindlad nõudmised ning omades nõnda selget ülevaadet selle äriga tegelejaist, on riiklikel struktuuridel võimalik senisest tõhusamalt võidelda salakütuse ja kahtlastest komponentidest segatud autokütustega kauplejatega. Sidudes selle ka pideva kvaliteedikontrolliga, loob riik tarbijale turvalisema ostukeskkonna.
Iseasi on see, et kui juba litsentseerimise teed minna, peaks põhjalikult järgi mõtlema, mis tingimustele litsentsitaotleja vastama peab. Pole ju mõtet süsteemi luua nõnda, et ikkagi endiselt igaüks, kes tänavalt majandusministeeriumi hoonesse sisse astub, kütuseäriga ka kohe tegelema hakata saaks.
Olen litsentseerimise vajalikkusega täiesti päri. Praegu on olukord, mil igaüks võib riiki tuua mida iganes ja kui ta maksab sellelt käibemaksu, siis lasku aga käia. Kuhu sisseveetav kraam edasi läheb, seda ei tea keegi ja reeglina pole enam ka kellegi käest küsida, kuna tollipaberid vormistanud kodanik on kadunud kui tina tuhka.
Seega oleks tarvis litsentsid anda ainult tagatisega firmadele ehk välistada juhuslike vahendajate kahtlane tegevus. Litsentseerimine oleks kindlasti üks võimalus seda teha.
Ja loomulikult kvaliteedi kontrolli võimaluste laiendamine. Analüüside tegemise võimalust oleks tarvis lihtsustada, et juba piiril saaks selge ülevaate, kas sisseveetav kütus vastab nõuetele või mitte.
Üldjoontes on aga pärast 1. juunit hakanud olukord meie tanklates paranema ning kui me tegime viimase kontrollreidi, siis vaid ühes tanklas 16st ei vastanud kütus nõuetele. See oli juba päris hea tulemus.