Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olümpiamängud, rahajagamine ja Eesti

    Enn Soosaar avaldas oma arvamuse Eesti spordist Sydney olümpia põhjal (ÄP 05.10). Tabavalt ütleb austusega loetav kolumnist, et spordi teeb spordiks eneseületamine. Nii on tal õigus, kui ?kolmkümmend poputatud ja väljavalitud ei suuda?ennast isegi korrata, ületamisest rääkimata??, peab spordis midagi viltu olema. Kuigi võiks küsida, kas interpreedid ja kirjanikud seda alati suudavad, on märkus õigustatud ja rõhutab vajadust vaagida treeningu kasutegurit.
    Samas tõuseb kahtlus väite suhtes, et ?eneseteostajad kehakultuurivallas lähevad ühiskonnale märksa enam maksma?kui eneseteostajad ükskõik missuguses vaimukultuuri vallas...Bostoni sümfoonik teenib vähem kui Bostoni jäähokimängija?. Soosaar nõustub, et iga ühiskond vajab sportlasi ja neile tuleb võimaldada aineliselt kindlustatud elu. Kuivõrd aga Eesti suudab seda?
    Ka parim sportlane Eestis võib lühiaegsel tipus viibimise ajal vaid unistada sissetulekust, mida saavad NHLi hokimängijad. Kui aga Bostoni sümfooniaorkestri kogu kuupalgast poolt kõrvutada Eesti olümpiavõistkonna kulutustega kuus? Summa on tugevalt sümfoonikute kasuks.
    Austraallased on põhjalikud. Sporditeadlased Hogan ja Norton jagasid 1980?1996 tippsportlaste kulutatud raha võidetud medalite arvuga (115 olümpiamedalit, sh 25 kulda). Selgus lineaarne korrelatsioon kulutuste ja medalite arvu vahel (r=0,96) kuldmedali hind oli 37 mln ja muu medali hind 8 mln dollarit. Võttes arvesse tehtud kulutusi Sydney mängude eel, eeldati, et Austraalia võidab 14±1 kuldmedalit (tegelikult võitis 16) ning kogu medalite hulk peaks olema 61±4 (tegelikult 58).
    Nii rikkad me pole. Seejuures aga on väär arvata, et kõik miljonid sõi sportlane või kulutas varustusele ja võistlusreisidele. Siia hulka kuulub meditsiiniline abi, teaduslikult korraldatud treeningu monitooring jm. Paraku on need valdkonnad meie riigis vaeselt rahastatud.
    Raha jaotus on Eestis pea alati toonud tülisid. 1923. a. otsustas haridusministeerium anda Kultuurkapitali kaudu toetust andekatele sportlastele ning spordikuulsuse jäädvustamiseks. Järgnes sõjakäik spordi vastu. Algataja, kirjamees Adson pahandas Päevalehes, et ?teadlased, kirjanikud ja kunstnikud seatakse ühele pulgale ja veel kultuuri nimel odaviskajate, kettaheitjate, hüppajate ja sellesarnaste sentimeetri närijatega ning veel pommitõstjate, poksijate, jalgpallilööjate, maadlejate ja selle sarnaste lihaksete, rusika ja sääremarja rahvaga?.
    Spordi hukkamõistjatega liitus ka Tammsaare, kes rääkis naba katkestamisest kui spordi tunnusest. Tema suhtumine muutus hiljem kardinaalselt. Ilmselt avaldasid mõju Eesti Spordimängud ja Berliini olümpia tulemused. 1934. a ta kirjutas: ?Aga vahetevahel kokku tulla ja üheskoos mängida, mida võiks rahvas ilusamat! Isegi kasulikumat!? Kui Palusalu jt olümpiasangarid jõudsid 1936. a Tallinna, kirjutas Tammsaare: ?Jõumehed on hulgad liikuma pannud, tehku seda ka vaimuinimesed.?
    Jõudsime ühe tahuni paljudest, mistõttu Erki Nool pälvib üldrahvalikku tunnustust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturgude ralli ei jaksanud leida jätku
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Euroopa Komisjon pakub Vene nafta hinnalaeks 60 dollarit
Euroopa Komijson tegi liikmesriikidele ettepaneku kehtestada Vene toornaftale hinnalagi 60 dollarit barrelilt, teatas Wall Street Journal.
Euroopa Komijson tegi liikmesriikidele ettepaneku kehtestada Vene toornaftale hinnalagi 60 dollarit barrelilt, teatas Wall Street Journal.

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.