Kristel Raesaar • 23 oktoober 2000

Aktsiatulude varjajad maksavad 10 miljonit

Tänavu jaanuarist kuni augustini kontrollisid piirkondlikud maksuametid kokku 882 eraisikut. Maksuameti pearevident Enriko Aav ei osanud eile öelda, mitu neist peavad maksma täiendavat maksu. ?Arvata võib, et enamik,? ütles ta.

Kokku tegi maksuamet väärtpaberitulusid varjanud inimestele ettekirjutusi 9,7 miljoni krooni väärtuses. Sellest 6,9 miljonit moodustab tulumaks ja 2,8 miljonit krooni intressid.

?Need on tüüpilised väikeinvestorid, kes kas teadmatusest või muul põhjusel polnud deklaratsiooni esitanud,? selgitas Aav.

Tallinna maksuameti peadirektori Triin Rohtla hinnangul olid enamik kontrollitud ja ettekirjutuse saanud inimestest siiski oma maksukohustusest teadlikud, kuid arvasid, et nende teenitud tulu kohta andmete jõudmine maksuameti käsutusse on vähetõenäoline.

?Palju räägiti ettekirjutusest, mille maksuamet tegi andmete saamiseks väärtpaberite keskdepositooriumist ja mille kohus tühistas,? rääkis Rohtla. ?Seetõttu olid inimesed kindlad, et nende aktsiamüügi tulude kohta me infot ei saa.?

Tallinna maksuamet nõuab aktsiatulusid varjanud eraisikutest tagantjärgi kõige rohkem tulumaksu ühelt 1996. ja 1997. aastal Eesti pankade aktsiatega kaubelnud inimeselt, kes jättis deklareerimata kokku umbes 5 miljonit krooni väärtpaberitulu.

Üle miljoni krooni suurusele tulumaksule lisaks peab see inimene tasuma ka intressid ja trahvi. Ettekirjutuse kogusummat ei soovinud Triin Rohtla avaldada. ?Osa on ta ära maksnud, praegu jääb võlg miljoni krooni piiresse,? märkis ta vaid.

Suuremas osas tallinlastele tehtud ettekirjutustest jäävad maksmisele kuuluvad summad Rohtla sõnul 10 000 ja 100 000 krooni vahele. ?Summad algavad 4000 kroonist, väga palju on 20 000?30 000-lisi,? selgitas ta.

Enriko Aava sõnul pole ükski ettekirjutuse saanud isik seda seni kohtus vaidlustanud. ?Mis siin ikka vaielda, väärtpaberite keskdepositooriumis on ju andmed olemas,? põhjendas ta. ?Need ettekirjutused said inimesed, kes tegid tehinguid oma nime all.?

Möödunud aasta lõpus andis maksuamet väärtpaberitulude kohta deklaratsioonid esitamata jätnud inimestele võimaluse teha seda tagantjärele. Kampaania tulemusel andis ennast ise üles 357 inimest, kes pidid tagantjärele tasuma 1,6 miljonit krooni tulumaksu ja pool miljonit krooni intresse.

?Nendele, kes meie poolt pakutud võimalust kasutasid ja deklaratsiooni ise esitasid, me trahve ei määranud,? ütles Aav. Kontrollimise käigus ettekirjutuse saanutest peab tulude deklareerimata jätmise eest trahvi maksma 166 inimest.

Maksimaalselt võib maksuamet ühele isikule määrata 100 päevapalga ehk ligi 5000 krooni suuruse trahvi, kuid Triin Rohtla sõnul jäid trahvid seekord tuhande krooni piiresse. ?Kuna see oli esimene kord, siis piirdusime väiksemate karistustega,? ütles Rohtla.

Rohtla prognoosis, et tänavuse kontrolli tulemusel peaks väärtpaberitulusid varjavate inimeste hulk järsult langema.

Hetkel kuum