Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiatulude varjajad maksavad 10 miljonit

    Tänavu jaanuarist kuni augustini kontrollisid piirkondlikud maksuametid kokku 882 eraisikut. Maksuameti pearevident Enriko Aav ei osanud eile öelda, mitu neist peavad maksma täiendavat maksu. ?Arvata võib, et enamik,? ütles ta.
    Kokku tegi maksuamet väärtpaberitulusid varjanud inimestele ettekirjutusi 9,7 miljoni krooni väärtuses. Sellest 6,9 miljonit moodustab tulumaks ja 2,8 miljonit krooni intressid.
    ?Need on tüüpilised väikeinvestorid, kes kas teadmatusest või muul põhjusel polnud deklaratsiooni esitanud,? selgitas Aav.
    Tallinna maksuameti peadirektori Triin Rohtla hinnangul olid enamik kontrollitud ja ettekirjutuse saanud inimestest siiski oma maksukohustusest teadlikud, kuid arvasid, et nende teenitud tulu kohta andmete jõudmine maksuameti käsutusse on vähetõenäoline.
    ?Palju räägiti ettekirjutusest, mille maksuamet tegi andmete saamiseks väärtpaberite keskdepositooriumist ja mille kohus tühistas,? rääkis Rohtla. ?Seetõttu olid inimesed kindlad, et nende aktsiamüügi tulude kohta me infot ei saa.?
    Tallinna maksuamet nõuab aktsiatulusid varjanud eraisikutest tagantjärgi kõige rohkem tulumaksu ühelt 1996. ja 1997. aastal Eesti pankade aktsiatega kaubelnud inimeselt, kes jättis deklareerimata kokku umbes 5 miljonit krooni väärtpaberitulu.
    Üle miljoni krooni suurusele tulumaksule lisaks peab see inimene tasuma ka intressid ja trahvi. Ettekirjutuse kogusummat ei soovinud Triin Rohtla avaldada. ?Osa on ta ära maksnud, praegu jääb võlg miljoni krooni piiresse,? märkis ta vaid.
    Suuremas osas tallinlastele tehtud ettekirjutustest jäävad maksmisele kuuluvad summad Rohtla sõnul 10 000 ja 100 000 krooni vahele. ?Summad algavad 4000 kroonist, väga palju on 20 000?30 000-lisi,? selgitas ta.
    Enriko Aava sõnul pole ükski ettekirjutuse saanud isik seda seni kohtus vaidlustanud. ?Mis siin ikka vaielda, väärtpaberite keskdepositooriumis on ju andmed olemas,? põhjendas ta. ?Need ettekirjutused said inimesed, kes tegid tehinguid oma nime all.?
    Möödunud aasta lõpus andis maksuamet väärtpaberitulude kohta deklaratsioonid esitamata jätnud inimestele võimaluse teha seda tagantjärele. Kampaania tulemusel andis ennast ise üles 357 inimest, kes pidid tagantjärele tasuma 1,6 miljonit krooni tulumaksu ja pool miljonit krooni intresse.
    ?Nendele, kes meie poolt pakutud võimalust kasutasid ja deklaratsiooni ise esitasid, me trahve ei määranud,? ütles Aav. Kontrollimise käigus ettekirjutuse saanutest peab tulude deklareerimata jätmise eest trahvi maksma 166 inimest.
    Maksimaalselt võib maksuamet ühele isikule määrata 100 päevapalga ehk ligi 5000 krooni suuruse trahvi, kuid Triin Rohtla sõnul jäid trahvid seekord tuhande krooni piiresse. ?Kuna see oli esimene kord, siis piirdusime väiksemate karistustega,? ütles Rohtla.
    Rohtla prognoosis, et tänavuse kontrolli tulemusel peaks väärtpaberitulusid varjavate inimeste hulk järsult langema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Olulisemad lood

Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.