• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti peab võtma sihiks tõusta vabade majanduste seas esimeseks?

    Ma ei usu, et Eesti eesmärk peaks olema ühes või teises edetabelis mingit kindlat kohta saavutada. Mina ei arva seda. Küll aga ma arvan, et Eesti majanduse senise edu põhjuseks on suuresti olnud kaunis avatud majandusega ühiskond ja keskkond. Ning ma usun, et seda liini peaks kindlasti ka jätkama.
    Kui rääkida avatusest, siis ei saa ju mööda minna ka sellisest teemast, nagu uuenduslikud lahendused. Paraku ma usun, et Eestile ? kui räägime riigist ja majanduskeskkonnast ? ei sobi ühe või teise maailmariigi mudelit kopeerida iseendale, vaid Eesti peab siiski suutma leida oma lahendused.
    Väiksus ja vähesed ressursid panevad meile peale pinge, et me peame suutma leida uuenduslikke lahendusi ja end võimalikult atraktiivsena maailmale välja pakkuda. Ma olen seda meelt ja see on eesmärk, mille peame endale seadma.
    Ma arvan, et Eesti ettevõtjatel selle vastu küll midagi ei ole, kui see võimalik oleks. Minu meelest oleks see igati teretulnud ja minu meelest on meie riigis seni aetud majanduspoliitika teretulnud. Ma ei tea kahjuks seda metoodikat, mille alusel riike võrreldakse, ja ma ei tea, kas seda, mis tunnuste järgi me sellisele kohale jõudsime või mis meil edetabeli koostajate meelest vajaka jääb, et veel kõrgemale, ka esimeseks tõusta.
    Üks asi, mis ettevõtlust segab, on ikkagi meie valitsusasutuste suur bürokraatia. Majanduses on üks selline reegel, mida tuleb arvestada ? äris ?söövad? kiiremad ära aeglasemad. Kui teistes riikides suudavad ettevõtjad oma asju kiiremini ajada ja lahendada kui meie ettevõtjad, siis on see selge miinus konkurentsis. Kui piltlikult öeldes ühe keskmise suurusega maja projekteerimise, ehitamise ja teiste lubade saamiseks kulub rohkem aega kui ehitamiseks, siis on asjad ikkagi väga halvasti. Teine asi on registrid. Näiteks ärifirma registreerimiseks kulub paar kuud. Nii mõneski riigis piisab notari juures firma registreerimisest ja võibki kohe tegevust alustada. Neis valdkondades saab paljugi parandada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Koroonavangis Eesti elanikud mugisid mullu hoolega kalamarja
"21 tonni on isegi vähe," põrutab Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi mulluse rekordilise kalamarjamüügi kohta. Kuigi kogus on pealtnäha anomaalne, siis kalaga tegelejad ütlevad, et eestlased on lihtsalt kalamarja austama hakanud ning rahakott ka juba lubab kalamarja.
"21 tonni on isegi vähe," põrutab Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi mulluse rekordilise kalamarjamüügi kohta. Kuigi kogus on pealtnäha anomaalne, siis kalaga tegelejad ütlevad, et eestlased on lihtsalt kalamarja austama hakanud ning rahakott ka juba lubab kalamarja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.