Kiasma ? nägemisnärvide ristumiskoht

Seni, kuni Eestis puudub oma kaasaegse kunsti institutsioon, tuleb meil leppida naabrite moodsa kunsti asutustega. Lähim neist, Kiasma ? Kaasaegse Kunsti Muuseum, asub vaid natuke rohkem kui 80 kilomeetrit meist põhja poole, Helsingis.

Nykytaiteen Museo kollektsioonid dateeruvad 1960ndatesse aastatesse. Olgugi et lobby-tööd ja avalikkuse mõjutamist uue kunsti muuseumi rajamiseks alustati aastal 1930, institutsionaliseerus idee alles 1990. aastal rahvusmuuseumi osana. 1993. aastal leidis aset arhitektuurivõistlus Põhja- ja Baltimaade arhitektidele uue muuseumi hoone saamiseks. Osavõtt oli rekordiline ? laekus 516 tööd. Võistluse taseme tõstmiseks kutsusid korraldajad lisaks osa võtma viis tunnustatud tegijat mujalt maailmast. Kutsutute hulgas oli ka Steven Holl, ameerika arhitekt, kelle võidutöö kandis märgusõna ?kiasma?. Nii sai muuseum endale nime ja hoone kavandi.

Tegemist on riikliku objektiga, mille ehitas linn. Tehing oli vastastikku kasulik ? Helsingi sai juurde elamuehitusmaad ning riik sai esindusliku hoone oma kaasaegse kunsti institutsioonile.

Muuseumi 4000 teosest koosnevat kollektsiooni esitletakse vähehaaval muuseumi kolmanda korruse ruumides. Näitused vahelduvad kord aastas. Xis tutvustatakse äsja kollektsiooni värvatud teoseid. Printtis on väljas graafika ja fotograafia. Meediateek esitleb video- ja meediakunsti taieseid nii muuseumi kollektsioonidest kui ka uusi ja värskeid teoseid kunstnikkonnalt.

Projekti ja Paja on kohad, kus kunsti sündi püütakse muuta avalikumaks ja läbipaistvamaks. Esimene on mõeldud külaliskunstnike jaoks, teine külastajatele kursuste korraldamiseks. Introd on kohad, kus näidatakse filme ja muid materjale taustinfost.

Muuseum ei paku vaatamiseks vaid kunsti ? hoone arhitektuur võimaldab eksponeerida ka tema lähiümbrust. Äärmiselt nauditavad on ootamatult avanevad vaated ümbritsevale. Hoone naabruses asuv Mannerheimi kuju kuuluks nagu püsieksponaatide hulka, kadreeritud justkui pildiks klaasi pinnal. Hoone kummaski otsas on ?lõõgastumispinnad?, kust avaneb avar panoraamvaade linnale.

Hoone esimesel korrusel asub vabatsoon, mis ühtlasi toimib ka kohtumispaigana: Café Kiasma, kus on ligipääs Kiasmanetile; Bitti, arvutitega varustatud ruum kooliõpilaste jaoks; Lugemisnurk, kus publikatsioonid on vabalt kõigile kohapeal kasutatavad.

Lisaks veel ruum seminaride korraldamiseks ning 230kohaline Kiasma-teater, mis veelgi laiendab eksponeeritavate kunstide valikut.

Autor: Ahti Kooskora