Kiasma ? nägemisnärvide ristumiskoht

Seni, kuni Eestis puudub oma kaasaegse kunsti institutsioon, tuleb meil leppida naabrite moodsa kunsti asutustega. Lähim neist, Kiasma ? Kaasaegse Kunsti Muuseum, asub vaid natuke rohkem kui 80 kilomeetrit meist põhja poole, Helsingis.

Nykytaiteen Museo kollektsioonid dateeruvad 1960ndatesse aastatesse. Olgugi et lobby-tööd ja avalikkuse mõjutamist uue kunsti muuseumi rajamiseks alustati aastal 1930, institutsionaliseerus idee alles 1990. aastal rahvusmuuseumi osana. 1993. aastal leidis aset arhitektuurivõistlus Põhja- ja Baltimaade arhitektidele uue muuseumi hoone saamiseks. Osavõtt oli rekordiline ? laekus 516 tööd. Võistluse taseme tõstmiseks kutsusid korraldajad lisaks osa võtma viis tunnustatud tegijat mujalt maailmast. Kutsutute hulgas oli ka Steven Holl, ameerika arhitekt, kelle võidutöö kandis märgusõna ?kiasma?. Nii sai muuseum endale nime ja hoone kavandi.

Tegemist on riikliku objektiga, mille ehitas linn. Tehing oli vastastikku kasulik ? Helsingi sai juurde elamuehitusmaad ning riik sai esindusliku hoone oma kaasaegse kunsti institutsioonile.

Muuseumihoone tööprojekt valmis rahvusvahelise koostööna ? Steven Hollile assisteeris Pallasmaa Arhitektibüroo tiim, et ehitis kohalikesse seadustesse ja võimalustesse vormida.

1998. aasta kevadel avas uus maja uksed. Külastatavus on ületanud kõik ootused: kahe aasta jooksul on muuseumis viibinud ligi

870 000 inimest. Õnnestunud kunsti ja arhitektuuri sümbioos on Kiasmale tähelepanu tõmmanud kõikjal maailmas.

Tsink, alumiinium, klaas ja messing on materjalid, mis ilmestavad hoonet väljastpoolt. Eritöötlused, eelpatineeritud tsink, käsitsi peenlihvitud alumiinium ning pritsiga töödeldud klaas panevad valguse mängima väljaspool hoonet. Pimedas lööb seestpoolt väljapoole tungiv valgus hoone särama ja naaberhooneid valgustama nagu jaaniussikese.

Valged kipslaed ning valgeks värvitud, robustse valuga betoonseinad loovad hoonesse rahu ja lihtsust. Valguse langemine, peegeldumine, rütm ja mäng muudavad ruumi tundeliseks. Võiks lausa öelda, et üks viimistlusmaterjal on valgus ise. Tumehall, peaaegu must betoonpõrand lisab askeetlikkust veelgi.

Selline valge ja musta kombinatsioon annab piisavalt neutraalse pinna, et kunst arhitektuuri varju ei jääks.

Sisemuses annavad tooni pandused ning neile sekundeerivad keerdtrepid. Hoone struktuur on alguses ehk raskesti hoomatav, kuid see-eest läbib näituste ruum nagu jadamisi terve maja.

Hoone kogupindala on ligi 12 000 m², sellest ekspositsioonipindu 4000 m². Peamine näituste pind Viies Korrus asub ülemisel tasandil. Seal eksponeeritakse teemanäitusi ja kunstnike soolonäitusi. Siin korraldatakse aasta jooksul ca 4-5 väljapanekut. Studio K vahendab mitmesugust visuaalset kultuuri laiast maailmast. Kontti on eelkõige meediakunsti ja kaasaegset meediat kasutavate kunstiprojektide esitluskoht.

Muuseumi 4000 teosest koosnevat kollektsiooni esitletakse vähehaaval muuseumi kolmanda korruse ruumides. Näitused vahelduvad kord aastas. Xis tutvustatakse äsja kollektsiooni värvatud teoseid. Printtis on väljas graafika ja fotograafia. Meediateek esitleb video- ja meediakunsti taieseid nii muuseumi kollektsioonidest kui ka uusi ja värskeid teoseid kunstnikkonnalt.

Projekti ja Paja on kohad, kus kunsti sündi püütakse muuta avalikumaks ja läbipaistvamaks. Esimene on mõeldud külaliskunstnike jaoks, teine külastajatele kursuste korraldamiseks. Introd on kohad, kus näidatakse filme ja muid materjale taustinfost.

Muuseum ei paku vaatamiseks vaid kunsti ? hoone arhitektuur võimaldab eksponeerida ka tema lähiümbrust. Äärmiselt nauditavad on ootamatult avanevad vaated ümbritsevale. Hoone naabruses asuv Mannerheimi kuju kuuluks nagu püsieksponaatide hulka, kadreeritud justkui pildiks klaasi pinnal. Hoone kummaski otsas on ?lõõgastumispinnad?, kust avaneb avar panoraamvaade linnale.

Hoone esimesel korrusel asub vabatsoon, mis ühtlasi toimib ka kohtumispaigana: Café Kiasma, kus on ligipääs Kiasmanetile; Bitti, arvutitega varustatud ruum kooliõpilaste jaoks; Lugemisnurk, kus publikatsioonid on vabalt kõigile kohapeal kasutatavad.

Lisaks veel ruum seminaride korraldamiseks ning 230kohaline Kiasma-teater, mis veelgi laiendab eksponeeritavate kunstide valikut.

Autor: Ahti Kooskora