Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurointegratsiooni raha kulub sihipäratult

    Siseministeeriumile ja tema haldusalas olevatele asutustele eraldati 1999. aasta riigieelarvest Euroopa Liitu integreerumise kuluks 6,35 miljonit krooni. Kontrollimisel ilmnes, et vähemalt 13 ulatuses on raha kasutatud asutuste tegevuskulude katteks, millel puudub otsene seos integreerumisega.
    Nii tasus siseministeerium viie ametniku inglise ärikeele õppe Inglismaal 260 000 krooni ulatuses ning kodakondsus- ja migratsiooniamet maksis trüki- ja kujundustööde eest (viisavoldikud, ankeetide ja blankettide trükkimine jne) kokku 374 000 krooni. Samuti kulutas politseiamet riigikontrolli arvates ebasihipäraselt eurointegratsiooniraha trükistele ja tõlketöödele kokku 160 000 krooni ning piirivalveamet väliskülaliste toitlustamiskuludele 28 000 krooni ja NATOga seotud lähetustele 27 000 krooni.
    Riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna peakontrolöri Raivo Pavlovi sõnul puuduvad Euroopa Liitu integreerumiseks riigieelarvest eraldatud raha kasutamise osas õiguslikud regulatsioonid ja pole võimalik anda hinnangut raha kasutamise seaduslikkusele. Riigikontroll pööras seetõttu põhitähelepanu raha kasutuse sihipärasusele. ?Meie hinnangul võimaldab antud olukord nimetatud vahendite kasutamist asutuste tegevuskulude täiendava katteallikana,? kommenteeris Pavlov.
    Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Urmas Krulli sõnul on eurointegratsiooniraha kasutamine määratletud ning amet teab, milleks seda võib kasutada. ?Kuna Euroopa Liidus parema arusaadavuse huvides peavad ka blanketid olema ingliskeelsed, kulus osa integratsiooniraha sellele. Samuti trükiti integratsiooniraha eest voldikuid, et paremini informeerida inimesi seadusandlusest,? ütles Krull.
    ?Siseministeerium on seisukohal, et Euroopa Liiduga integreerumiseks eraldatud raha pole valesti kasutatud, sest väga paljud ministeeriumi tegevused on suunatud liitumisele Euroopa Liiduga. Eurointegratsiooniks eraldatud raha kasutamiseks puudub õiguslik regulatsioon, seega on raske anda hinnangut, et seda kasutati mittesihipäraselt,? sõnas siseministeeriumi pressinõunik Merike Taal.
    Taal lisas, et riigikontrolli eesmärk oli teha rahandusministeeriumile ettepanekud, kuidas tulevikus eurointegratsiooni raha jaotada. Praegu pole rahandusministeerium andnud raha kasutamiseks konkreetseid juhiseid.
    Siseministeeriumis leitud probleemid pole välistatud ka teistes ministeeriumides, seetõttu teeb riigikontroll rahandusministrile ettepaneku koostada riigieelarvest Euroopa Liitu integreerumiseks eraldatud raha kasutamise kord. See peaks määratlema, kuidas eristatakse eurointegratsiooni kulud igapäevastest tegevuskuludest ja kuidas kontrollitakse eurointegratsiooniraha kasutamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.