Eurointegratsiooni raha kulub sihipäratult

Siseministeeriumile ja tema haldusalas olevatele asutustele eraldati 1999. aasta riigieelarvest Euroopa Liitu integreerumise kuluks 6,35 miljonit krooni. Kontrollimisel ilmnes, et vähemalt 13 ulatuses on raha kasutatud asutuste tegevuskulude katteks, millel puudub otsene seos integreerumisega.

Nii tasus siseministeerium viie ametniku inglise ärikeele õppe Inglismaal 260 000 krooni ulatuses ning kodakondsus- ja migratsiooniamet maksis trüki- ja kujundustööde eest (viisavoldikud, ankeetide ja blankettide trükkimine jne) kokku 374 000 krooni. Samuti kulutas politseiamet riigikontrolli arvates ebasihipäraselt eurointegratsiooniraha trükistele ja tõlketöödele kokku 160 000 krooni ning piirivalveamet väliskülaliste toitlustamiskuludele 28 000 krooni ja NATOga seotud lähetustele 27 000 krooni.

Riigikontrolli tegevusriskide auditi osakonna peakontrolöri Raivo Pavlovi sõnul puuduvad Euroopa Liitu integreerumiseks riigieelarvest eraldatud raha kasutamise osas õiguslikud regulatsioonid ja pole võimalik anda hinnangut raha kasutamise seaduslikkusele. Riigikontroll pööras seetõttu põhitähelepanu raha kasutuse sihipärasusele. ?Meie hinnangul võimaldab antud olukord nimetatud vahendite kasutamist asutuste tegevuskulude täiendava katteallikana,? kommenteeris Pavlov.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Urmas Krulli sõnul on eurointegratsiooniraha kasutamine määratletud ning amet teab, milleks seda võib kasutada. ?Kuna Euroopa Liidus parema arusaadavuse huvides peavad ka blanketid olema ingliskeelsed, kulus osa integratsiooniraha sellele. Samuti trükiti integratsiooniraha eest voldikuid, et paremini informeerida inimesi seadusandlusest,? ütles Krull.

?Siseministeerium on seisukohal, et Euroopa Liiduga integreerumiseks eraldatud raha pole valesti kasutatud, sest väga paljud ministeeriumi tegevused on suunatud liitumisele Euroopa Liiduga. Eurointegratsiooniks eraldatud raha kasutamiseks puudub õiguslik regulatsioon, seega on raske anda hinnangut, et seda kasutati mittesihipäraselt,? sõnas siseministeeriumi pressinõunik Merike Taal.

Taal lisas, et riigikontrolli eesmärk oli teha rahandusministeeriumile ettepanekud, kuidas tulevikus eurointegratsiooni raha jaotada. Praegu pole rahandusministeerium andnud raha kasutamiseks konkreetseid juhiseid.

Siseministeeriumis leitud probleemid pole välistatud ka teistes ministeeriumides, seetõttu teeb riigikontroll rahandusministrile ettepaneku koostada riigieelarvest Euroopa Liitu integreerumiseks eraldatud raha kasutamise kord. See peaks määratlema, kuidas eristatakse eurointegratsiooni kulud igapäevastest tegevuskuludest ja kuidas kontrollitakse eurointegratsiooniraha kasutamist.