Viktoria Korpan • 6. november 2000 kell 22:00

Mobiiltelefonist saab telekas, pank ja nõupidamissaal

Kõiki neid ja palju muid kasulikke teenuseid saab mobiiltelefoni abil kasutada juba 2003. aastal, kui Eestis rakendatakse mobiilside kolmas põlvkond UMTS ehk Universaalne Mobiiltelekommunikatsiooni Süsteem.

Kedagi ei üllata juba praegugi, et ka ?vana hea? GSM-telefoni abil on võimalik saata e-kirju, lugeda uudiseid ja vaadata ilmaprognoosi. Mobiiltelefonid ise on mõõtmete poolest juba tikutoosistki väiksemad ning kunagised luksusesemed, mobiilside esimese põlvkonna mitmekilosed NMT-telefonid näevad oma kaasaaegsete vendadega võrreldes armsalt naljakad välja.

Mobiilsideveterani NMT (Nordic Mobile Telephone) võrk, mis võeti kasutusele Soomes 1981. aastal ja Eestis 1991. aastal, saadetakse pensionile, st suletakse tänavu 10. detsembril. Eesti Mobiiltelefonil on veel umbes 2500 klienti, kes on senini NMT-le truuks jäänud ? täpselt nii palju inimesi kasutas Eestis NMTd 1992. aastal.

Praeguseks on NMT jäänud põhiliselt neisse paikadesse, kus ei piisa alati ainult GSMi levist ? kas üksikule saarele või metsatallu. Sellist kohta on päris raske leida, kuna Eesti territoorium on kolme mobiilsideoperaatori abil GSM-võrguga üsna hästi kaetud.

Eesti piirivalveametis kasutatakse NMT-mobiiltelefone põhiliselt merelaevadega side hoidmiseks. Piirivalveameti side- ja valvetehnika osakonna ülem Aivar Lõhmus kinnitab, et NMT-sidet kasutatakse seni, kuni see töötab.

?Veel ei ole mõtet NMT-telefone prügikasti visata,? räägib Lõhmus. ?Ka siis, kui NMT-võrk kinni pannakse, saab hakkama, sest nüüd on rakendatud mereside süsteem, mis töötab raadioside põhjal.?

?Soomes töötab isegi NMT-eelne sidepõlvkond, NMT on suhteliselt hästi vastu pidanud ja ajab asja ära siis, kui on vaja ainult kõnesidet,? räägib ASi Eesti Mobiiltelefon tehnikadirektor Tõnu Grünberg. ?Eriti hea on NMT looduslikes tingimustes ? metsas, merel. Näiteks Norras polegi plaanis NMT-võrku maha võtta.?

NMT välja suretanud mobiilside teine põlvkond GSM oli esialgu mõeldud ainult Euroopas kasutamiseks, kuid see võeti omaks üle maailma.

?GSM on üks õnnestunumaid standardeid inimkonna ajaloos, see peab veel kaua vastu,? ennustab Tõnu Grünberg. ?Usun, et möödub kümme aastat, enne kui GSM on kadunud.?

Mobiiltelefoni kaudu kiiret andmesidet ja värvilist videopilti vahendama hakkava kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu ehk UMTSi rakendamine on kogu maailmas seotud väga suurte investeeringutega. Saksamaal müüdi oksjonil UMTS-võrgu opereerimise litsentse kokku ligi 790 miljardi krooni eest, Suurbritannias saadi litsentside müügist aprillis ligikaudu 602 miljardit krooni.

Samas prognoosib maailma suurim mobiiltelefonide tootja Nokia, et 2003. aasta lõpuks on internetti ühendatud mobiiltelefone ehk mobiilside kolmanda põlvkonna telefone rohkem kui internetti ühendatud arvuteid. Mobiilsideoperaatorid on nõus välja käima miljardeid tulevaste hiigelkasumite ootuses.

UMTSi käivitamine kogu Eestis läheks Tõnu Grünbergi hinnangul maksma neli-viis miljardit krooni, kuid tõenäoliselt piirdutakse esialgu Tallinna kesklinna võrguga katmisega.

Kahe mobiilsidepõlvkonna vaheliseks üleminekulüliks on praegusest GSMist kiiremat andmesidet võimaldav mobiilsidestandard GPRS (General Packet Radio System), mida on Eesti Mobiiltelefonilt oodata Grünbergi sõnul juba järgmise aasta teisel poolel.

?Loodame, et selleks ajaks on ?täiskasvanud? telefonid olemas. Kes kannatab oodata, siis oodaku veidi, kellel on vanem telefon, võiks võtta endale praegu WAP-telefoni,? soovitab Grünberg.

Kui palju võiks GPRS teenusena maksta, ei oska Grünberg veel öelda. GPRSi maksustamisviisi võimalike variantide seas on fikseeritud kuutasu, internetist mahalaaditud informatsiooni mahu järgi tasumine või internetis veedetud aja eest tasumine. ?Hind peab olema mõistlik, muidu kliendid seda ei tarbi,? märgib Grünberg.

Mobiilside kasutajate etteheiteid selle kohta, et teenuse hinna ja kvaliteedi suhe pole paigas, on kuulda olnud just kauaoodatud ja paljureklaamitud WAPi (Wireless Application Protocol) aadressil.

WAP-telefoniga saab näiteks lugeda mitme ajalehe uudiseid, vaadata Tallinna väärtpaberibörsi ja pankade lehekülgi. Praegu pakuvad WAPi EMT hinnaga 1,49 krooni minut ja Q GSM hinnaga 1,95 krooni minut.

?WAPi hind on praegu üle mõistuse ? et lugeda ekraanil viis rida sõnumit, tuleb maksta mitu krooni. Vaevalt, et need paar rida infot sedavõrd kellelegi väärt on,? arvab Eesti ühe suurema andmesidefirma ASi Uninet Andmeside arendusjuht Taavi Talvik. ?See, kas mobiilside kolmas põlvkond saab edukaks või ei, sõltub sellest, mis teenuseid ja mis hinnaga suudetakse pakkuda.?

?WAPi reklaamiti kui mobiilinternetti, kõik ootasid midagi sellist nagu lauaarvuti internet, selgus aga, et sellega ei saa näiteks traditsioonilisel kujul kodulehekülgi vaadata,? tõdeb Tõnu Grünberg. ?Paljus on süüdi telefonid, esimesed WAP-telefonid ei olnud piisavalt küpsed.?

OÜ Nokia Eesti juhatuse esimehe kohusetäitja Margus Hunt ütleb aga, et mobiilsideoperaatorid ja mobiiltelefonide tootjad on tihtipeale nn muna-kana situatsioonis. ?Operaatorid ütlevad, et pole mõtet teha uusi teenuseid, kui pole terminale, mobiiltelefonide tootjad ootavad operaatoritelt valmidust teenuste pakkumiseks,? tõdeb Hunt.

Näiteks mobiiltelefonide tootja Ericsson esitles rahvusvahelisel infotehnoloogiamessil CeBIT juba toimivat UMTS-telefoni töötavate rakendustega.

?Need olid tõsiselt kenad ? näiteks kui sõidad võõrasse linna, siis telefon näitab linnakaarti ekraanil ja õpetab, kuidas sõita, kui tahad jõuda mingisse paika, kontserdile või poodi,? toob Taavi Talvik näite.

?Ainult kõnelemiseks ei ole nendel uutel tehnoloogiatel mõtet, siis piisab GSMst,? tõdeb Talvik.

Hetkel kuum