• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas USA presidendi valimiste tulemus mõjutab Eestit?

    Igal juhul mõjutab. Praegu tehakse valik sissepoole orienteeritud ja ekspansionistliku ning globaalse Ühendriigi vahel. Gore esindab majanduskasvule põhineva ühiskonnakorralduse eksporti. Tema võidu korral oleks surve globaalsete kokkulepete sõlmimisele ? infotehnoloogia, tulevikutehnoloogiate osas ? suurem. Bush orienteerub Ühendriikide sisemiste probleemide lahendamisele. Muude maailmaasjadega nad heameelega ei tegeleks. Bushi poliitika on kinnisem ja suletum.
    Üks Soome analüütik ütles ilusti, et USA majanduskasv on jätkunud nii pikalt ja oleks ebaloogiline, kui poliitilised otsused mõjutaksid seda samamoodi jätkama. Tõenäoliselt majanduskasv objektiivsetel põhjustel pidurdub. Majanduskasvu aeglustumisel võib sissepoole suunatud poliitika tuua protektsionismi ilminguid. Kui aga USA muutub protektsionistlikumaks, siis on see signaaliks tervele maailmale, et tuleb muutuda protektsionistlikumaks. See oleks Eestile erakordselt halb.
    Ideoloogilised erinevused vabariiklaste ja demokraatide välispoliitilistes seisukohtades on sisuliselt olematud ja seetõttu presidendivalmistel väga otsest mõju Eestile ilmselt ei ole. Kaudselt võivad pidurdavat mõju avaldada Bushi võiduga seotud muutused administratsioonis, millega paisatakse segi Eesti poolt sissetöötatud suhtluskanalid ning mistõttu uus administratsioon on algul liialt ametis ülesehitustöödega, et Eestiga seonduvaid miniküsimusi märgata. Ühe persooni mõju ei maksaks poliitikas siiski üle tähtsustada. Gore?i plaanid tunduvad mulle sisu poolest realistlikumad.
    Raske öelda. Eesti jaoks on oluline, et saaksime NATOsse ja selles küsimuses sõltub presidendist väga palju. Ma ei usu, et keegi suudaks praegu öelda, kumb kandidaat kiirendaks Eesti NATOsse saamist. Nad lähtuvad mõlemad päevapoliitikast ja seetõttu võib Eesti NATOsse saamine sõltuda sellest, kes on parajasti Venemaa president, mitte sellest, kas USAs on presidendiks Bush või Gore.
    Mina oma selgroorefleksiga hääletaksin alati vabariiklaste poolt. Nad on konservatiivsemad ja ma leian, mida kaugemale kommunistidest, seda parem. Võrrelda demokraate näiteks Rootsi parteidega, siis nii parempoolset parteid, nagu on USA demokraadid, Rootsis üldse ei ole. Kui objektiivne olla, siis Clinton ei ole ka midagi halvasti teinud. Ameerika majandusel on hästi läinud. Ameerika roll maailmapoliitikas on Eesti ja Euroopa poolt vaadatuna olnud samuti positiivne. Mulle aga tundub, et USA majanduse arengu osas tähtsustatakse presidendi rolli üle.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Veljo Ipits: ma ei välista majanduslanguse tulekut
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.