Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisatöö piirang raskendab politsei ja haiglate tööd
Riigikogus lugemisel oleva uue töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt ei tohi töötajad teha rohkem ületunnitööd, kui keskmiselt ühe tunni päevas, sellegi rakendamine on võimalik vaid eriarvestuse pidamisel, mis tuleb kord kuus tööinspektsioonile esitada. Kuna politseinikke pitsitavad pidevalt tähtajad ning haiglates on puudust kvaliteetsest tööjõust, siis peavad seal töötavad inimesed sageli töötama mitu tundi päevas rohkem.
Tallinna Keskhaigla peaõde Elle Ende ütles, et haiglas teevad paljud õed 1,25- või isegi poolteisekordse koormusega tööd. ?Töötuid õdesid pole ukse taga, et täita tühjad kohad,? selgitas ta. Uue seaduse jõustumise korral tekiks Ende sõnul töögraafikusse augud, mida aga patsiente põetavate inimeste puhul ei tohi juhtuda. ?Lisateenimisvõimalus kaob samuti,? lausus peaõde, kelle sõnul paljud õed tahavad rohkem töötada, et rohkem teenida.
Keskhaigla personalijuht Evi Treffner ütles, et haigla 1040 töötajast teeb ületunnitööd vähemalt kolmandik, neist suurem osa on haiglaravil olevate inimeste hoolitsemisega otseselt seotud. ?Oli aeg, kus meil tegi nii pea iga töötaja,? kinnitas ta. ?Ma ei tea, kas me peame hakkama seadust rikkuma, niimoodi teha ei saa, sest nii ei saa tööd korraldada, augud jääks sisse,? kommenteeris ta seaduseelnõus ette nähtud korda.
Mustamäe Haigla peaarsti Ralf Allikvee sõnul töötavad pea kõik haigla arstid suurema koormusega. Ta lausus, et lubatud tundide arvule lisandub arstide puhul 40?80 tundi kuus, mis teeb päevaseks ülekoormuseks kuni 4 tundi tööpäevas. ?Arstidele, kes meil töötavad, pakume me maksimaalset võimalust tööd teha, kui inimene tahab, siis on absurd keelata tal teha tööd natuke rohkem ja elada natuke paremini,? ütles Allikvee. Kui uus seadus praegusel kujul vastu võetaks, siis tooks see Allikvee sõnul Mustamäe haigla töötajatele kaasa kuni mitme tuhande kroonise palgalanguse, sest lisatöö eest saavad arstid ka tasu. ?Prognoosin, et sellisel juhul muutub personal rahutuks, sest ei oleks töökoormust ega poleks ka korralikku palka,? sõnas peaarst. ?Praegu võivad meie arstid öelda, nad teenivad suhteliselt normaalset palka, nüüd aga pannakse areng seisma,? rääkis ta. ?Vaeses riigis ei tohi olla rikka riigi seadusi,? lisas haigla peaarst.
Eestis on kokku umbes 8000 õde ning umbes poole vähem arste.
Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude uurija Margit Schmied tunnistas, et keskmiselt teeb ta päevas paar tundi ületööd, sest vastasel juhul ei jõuaks tööga valmis. ?Lisaks veel teen vahel puhkepäevadel,? lausus uurija. Ta ütles, et kui seadus vastu võetaks, hakkaks ta kodus ületööd ikka jätkama. ?Ma ei saagi kella vaadates tööd teha, siis peaksin minema tehasesse piimapakke laduma, politseis tulemust ei oleks,? leidis Schmied. Tema sõnul on politseis välja kujunenud seltskond, kes lisaks põhitööajale ka õhtuks kontorisse jääb.
Tallinna kesklinna politseijaoskonna ülemkomissar Andreas Anvelt ütles, et kesklinnas asuvas politseimajas on palju töötajaid, kes õhtuks tööle jäävad. ?Ma ei kujuta ettegi, kuidas muudmoodi hakkama saaks,? sõnas ta. Ülemkomissar lausus, et eriti probleemne aeg on suvi, kui lisaks muudele tööülesannetele politseinikud ka üle päeva toimuvaid vabaõhuüritusi turvama peavad. ?Kahtlemata oleks politseinikke juurde vaja,? ütles Anvelt. Ta lisas, et turvalisuse seisukohalt oleks hea, kui tavapolitseinike asemel hakkaks tänaval patrullima taas laialisaadetud SOR (sisekaitse operatiivrügement), et praegused patrullijad saaks teiste ülesannetega rohkem tegeleda.
Reformierakonna liige Ignar Fjuk ütles, et uus seadus ei sobi erasektorisse. ?Seal peaks piirangud olema sõltuvalt töö eripärast, näiteks autojuht ei tohi rohkem sõita, sest ta muutub teistele ohtlikuks,? ütles Fjuk. ?Mis puudutab riigisektorit, maksumaksja raha, siis riik ei tohi olla orjapidaja, et üks haiglaõeke saab 11,5tunnise tööpäeva eest lõpuks oma palganatukese kätte,? lisas ta.
Praegu on töö- ja puhkeaja seaduse lugemine muudatusettepanekute lisamiseks peatatud, sotsiaalkomisjoni esindaja väitel ületunnitöö piirmäärade kohta muudatust esitatud pole. Muudatusettepanekuid hakatakse arutama esmaspäeval, siis läheb eelnõu taas riigikogusse. Töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu esitas sotsiaalministeerium.