Rahandusministeerium õigustab tulemuspalka

Tulemusjuhtimise süsteemi ühe väljatöötaja rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Taavi Veskimägi sõnul on eesmärgiks motiveerida asutusi samade ressurssidega saavutama paremaid tulemusi. ?Ei ole ju oluline see, et mingid protsessid riigiasutustes toimuvad, vaid see, et neil protsessidel ka tulemus on,? selgitas Veskimägi.

Tulemusjuhtimise raha hakkavad jagama avaliku sektori juhid. ?See pole lihtsalt mingi raha, mida suvaliselt laiali jagatakse, vaid selle üle peab olema väga kõva kontroll,? kinnitas Veskimägi.

Raha jagamise kontrollimiseks moodustuvad iga ministeeriumi juurde sisekontrolli osakonnad. Raha jaotamisel võetakse aluseks hindamisperioodide aruanded, mida tõenäoliselt on aastas kaks. Kõik asutused esitavad enne hindamisperioodi oma ministrile tööplaanid, kus peavad olema kirjas eesmärgid, tähtajad ja täitjad.

Tulemusjuhtimise preemiad moodustavad üldisest palgafondist umbes 5 protsenti. Selleks ette nähtud summad on ministeeriumide lõikes erinevad, sest Veskimägi sõnul on ministrid esitanud selle reservi moodustamiseks erinevad taotlused ning samuti on arvesse võetud erinevat suutlikkust selle süsteemi rakendamisel.

Kindlat protsenti tulemuspalk senisest ametniku palgast moodustama ei hakka. Küll on tulemuspalga osa palgas seda suurem, mida suurem on ametniku vastutus.

Opositsioonipoliitikud kasutaksid seda 100 mln krooni hoopis teistel eesmärkidel. Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaanus Männiku sõnul jääb selle summa kasutamine ja otstarbekus vähemalt esitatud kujul küll arusaamatuks.

Täna hakkab koalitsiooninõukogu arutama järgmise aasta riigieelarvega seotud probleeme ja eelarve mahu võimalikku kasvatamist. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni kinnitusel pole vähemalt esialgu küll kavas tulemusjuhtimise raha kuskile mujale suunata.

Riigikontroll lisab oma ülevaates, et juba praegu on juhtidel olemasolevate vahendite arvel võimalik maksta preemiaid ja mitmesuguseid lisatasusid ning motiveerida töötajaid ka diferentseeritud palkadega.

Samas toob riigikontroll välja mõned markantsemad näited tulemustasude senisest maksmisest, lisades, et need ei pruugi olla omased kogu avalikule sektorile.

Näiteks on haldusosakonna referendile täiendavate tööülesannete, nagu köögi ja söögitoa varustatuse tagamise eest ette nähtud 350 krooni preemiat, sealhulgas 80?100 krooni on arvestatud lillede muretsemiseks kabinettidesse. Samuti saab peadirektori asetäitja 96 krooni preemiat iseseisva tegutsemise ja ideede rohkuse eest.