Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkiviõlitootjatel uus oht

    Ministeerium põhjendab tasumäärade tõstmist vajadusega stimuleerida tootjate keskkonnakaitselist tegevust, koguda raha riigipoolseteks keskkonnainvesteeringuteks ning lähendada Eesti tasumäärasid teiste maade määradele.
    Samas väidetakse keskkonnaministeeriumi seletuskirjas, et keskkonnatasude määrade tõus peaks olema järk-järguline, pidades silmas elanike maksevõimet ja ettevõtete konkurentsivõimet.
    Suurim põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupp on teinud arvestusi, et kontsern kokku peaks iga põlevkivitonni pealt hakkama maksma 40 krooni rohkem. Kui praegu on õlitootja Eesti Põlevkiviga kokku leppinud valemi, mille järgi sõltub põlevkivi hind õli hinnast, siis Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul õlitootja kulutuste kasvuga Eesti Põlevkivi vaevalt põlevkivi hinda alandab. Põlevkivi tonnihind on praegu 130 krooni ringis, kuid ka madalaima õlihinna puhul ei langetata põlevkivi hinda alla 90 krooni tonn.
    ?Õlitootmine muutub absoluutselt kahjumlikuks. Arvestades õlihindade võimalikku langust, ei ole isegi nullkasumiga mõtet toota,? kommenteeris Parkman.
    Teise põlevkiviõlitootja OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tegevjuht Aleksander Saar tunnistab samuti, et saastemaks muudab põlevkiviõli tootmise võimatuks: kui tänavu lisab saatetasu ühe õlitonni kohta 23,4 krooni, siis tuleval aastal 33,6 krooni ja 2002. aastal juba 241,2 krooni.
    Saare arvates ei kasva põlevkiviõli hind saastemaksudega kaugeltki võrdses tempos. Juba praegu on paljud Eesti õliküttel katlamajade omanikud nimetanud nii masuudi kui ka põlevkiviõli hinda väga kõrgeks, mis on tingitud eelkõige nafta hinna kõrgseisust. Põlevkiviõli tootjad kardavad hoopis õlihindade langust, nii nagu kaks aastat tagasi muutis odav nafta ja masuut ka põlevkiviõli valmistamise kahjumlikuks.
    Eesti lähtub jäätmete ladustamise maksustamisel Euroopa Liidu prügiladirektiivist, mis nõuab ladustamisele teatud nõudeid. Nõuetele mittevastavuse korral kehtestatakse prügilatele eriti suur maksukoefitsient. Janek Parkmani sõnul eeldaks eurodirektiiv, et ka 60 aasta jooksul kasvanud tuha- ehk õlitootmisest ülejääva poolkoksimägede alla tuleks ehitada pinnast kaitsev kiht, mis on ebareaalne. Poolkoksi on Kohtla-Järvel tuhamägedesse ladustatud umbes 70 miljonit tonni ja Kiviõlis 17 miljonit tonni. Sellele lisandub igal aastal 0,7 miljonit tonni.
    Parkmani sõnul on võimalik katta nn tuhamäed kinni tehismaterjali- ja savikihiga, sarnaselt Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlaga. Kohtla-Järve tuhamägede puhul nõuaks see umbes 2 miljardit krooni, mida Viru Keemia Grupil, mis alles läinud aastal tegevust alustas, kuskilt võtta ei ole.
    Teise variandina kaalub ettevõte poolkoksi kasutamist energia tootmiseks, milleks nähakse võimalust renoveeritama hakatavates Narva Elektrijaamade kateldes. Narva Elektrijaamade peadirektori Ants Paulsi sõnul on selle tooraine kasutamine võimalik, kuid selle hind võib muutuda transpordi tõttu liiga kõrgeks. Viru Keemia Grupp on leidnud poolkoksile kasutuse ka ehitusmaterjali toorainena, kuid sellest õnnestuks müüa umbes 5%.
    Valdavalt põlevkiviõliga tegelevas Kiviõli Keemiatööstuses on ametis praegu ligi 400 inimest ja Viru Keemia Grupi 1400 töötajast õlitööstuses 800 inimest, kes jääksid pankroti korral tööta. Samuti peaks tootmismahtu ja töötajate hulka sel juhul oluliselt vähendama Eesti Põlevkivi, mis suurendaks suurima töötute arvuga piirkonna sotsiaalseid pingeid ja riigi kulutusi nende leevendamiseks veelgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.