Majandus kasvab, aga investeeringud põhivarasse on vähenenud. Miks?

Eesti mahud on nii väikesed, et mõni juhuslik suurem investeering, mis üks aasta on ja teisel aastal pole, korrigeerib oluliselt üldist pilti. Ilma asjasse süvenemata võib öelda, et ka antud juhul võib kõne alla tulla sarnane põhjus. Aga teatud protsessid käivad siiski ajaliselt, nimelt kui tehakse investeerimisotsuseid, siis nende realiseerimiseni läheb mingi hulk aega. Kui me võtame mõned kvartalid tagasi, kui majanduskasv oli negatiivne, siis ilmselt sellal neid otsuseid ei tehtud ja see kajastub ka järgnevate kvartalite statistikas. Seega tuleb siin arvestada ka ajalist nihet. Mina ei langeks siin pessimismi, aga kindlasti tuleks uurida, mis on selle arvu taga ? kas on siin tegemist mingi majandusharu tagasiminekuga, kas eelmisel aasta III kvartalis tehti mingi erakordne investeering jne.

Kõigepealt tuleks vaadata, kas mullu III kvartalis tehti mingi suur investeering. Teiseks tuleks vaadata investeeringute struktuuri ? mis valdkonnas on midagi toimunud. Mulle tundub, et mingit totaalset, kõiki hõlmavat allakäiku ei ole toimunud, majandus ju kasvab. Siit ei tasu nüüd otsida uue tulumaksuseaduse vigu. Kindlasti uus seadus mõnel juhul soodustab investeeringuid, mõnel juhul võib-olla mitte, ent see mõjub pigem ettevõtete kasumile ja selle kaudu, et ei pea makse maksma. Investeeringuid tehti ju ka enne seda ja seda tulenevalt konkurentsist, arengukavadest. Uutele tegijatele on seaduse mõju muidugi radikaalne. Nähtavasti on küsimus praegu mingis suures investeeringus 1999. a III kvartalis.

Põhjust tuleb otsida selles, et Eesti majandus on kohutavalt väike ja nii, nagu mingisugune laeva tulek või minek meil kaubandusbilanssi mõjutab, võib siingi üks konkreetne investeering väga tugevalt mõjuda. Seega ? majanduse väiksuse tõttu on kvartaalsed andmed väga desorienteerivad. Sellised suured hüpped tähendavad tavaliselt mingisugust üht objekti, üht tehingut jne. Vaadata tuleb pikaajalist trendi. Ja minu meelest on hoopis enam muret tekitav see trend, et võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga kasvasid investeeringud tänavu samas ajavahemikus 2 protsenti, st reaaltingimustes ? kasutame me siis tarbija-, tootja- või ehitushinnaindeksit, siis see tähendab umbes igal juhul 3protsendilist tagasiminekut investeeringutes. Möödunud aasta, kriisist väljatulemise aasta, aga siiski veel negatiivse majanduskasvuga aasta 9 esimest kuud investeeriti rohkem kui tänavu ? mis on ometi majanduskasvu aasta ? sama ajaga. Selle peale peab mõtlema.