• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandus kasvab, aga investeeringud põhivarasse on vähenenud. Miks?

    Eesti mahud on nii väikesed, et mõni juhuslik suurem investeering, mis üks aasta on ja teisel aastal pole, korrigeerib oluliselt üldist pilti. Ilma asjasse süvenemata võib öelda, et ka antud juhul võib kõne alla tulla sarnane põhjus. Aga teatud protsessid käivad siiski ajaliselt, nimelt kui tehakse investeerimisotsuseid, siis nende realiseerimiseni läheb mingi hulk aega. Kui me võtame mõned kvartalid tagasi, kui majanduskasv oli negatiivne, siis ilmselt sellal neid otsuseid ei tehtud ja see kajastub ka järgnevate kvartalite statistikas. Seega tuleb siin arvestada ka ajalist nihet. Mina ei langeks siin pessimismi, aga kindlasti tuleks uurida, mis on selle arvu taga ? kas on siin tegemist mingi majandusharu tagasiminekuga, kas eelmisel aasta III kvartalis tehti mingi erakordne investeering jne.
    Kõigepealt tuleks vaadata, kas mullu III kvartalis tehti mingi suur investeering. Teiseks tuleks vaadata investeeringute struktuuri ? mis valdkonnas on midagi toimunud. Mulle tundub, et mingit totaalset, kõiki hõlmavat allakäiku ei ole toimunud, majandus ju kasvab. Siit ei tasu nüüd otsida uue tulumaksuseaduse vigu. Kindlasti uus seadus mõnel juhul soodustab investeeringuid, mõnel juhul võib-olla mitte, ent see mõjub pigem ettevõtete kasumile ja selle kaudu, et ei pea makse maksma. Investeeringuid tehti ju ka enne seda ja seda tulenevalt konkurentsist, arengukavadest. Uutele tegijatele on seaduse mõju muidugi radikaalne. Nähtavasti on küsimus praegu mingis suures investeeringus 1999. a III kvartalis.
    Põhjust tuleb otsida selles, et Eesti majandus on kohutavalt väike ja nii, nagu mingisugune laeva tulek või minek meil kaubandusbilanssi mõjutab, võib siingi üks konkreetne investeering väga tugevalt mõjuda. Seega ? majanduse väiksuse tõttu on kvartaalsed andmed väga desorienteerivad. Sellised suured hüpped tähendavad tavaliselt mingisugust üht objekti, üht tehingut jne. Vaadata tuleb pikaajalist trendi. Ja minu meelest on hoopis enam muret tekitav see trend, et võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga kasvasid investeeringud tänavu samas ajavahemikus 2 protsenti, st reaaltingimustes ? kasutame me siis tarbija-, tootja- või ehitushinnaindeksit, siis see tähendab umbes igal juhul 3protsendilist tagasiminekut investeeringutes. Möödunud aasta, kriisist väljatulemise aasta, aga siiski veel negatiivse majanduskasvuga aasta 9 esimest kuud investeeriti rohkem kui tänavu ? mis on ometi majanduskasvu aasta ? sama ajaga. Selle peale peab mõtlema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.