• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Püsiühendus ? kiireim ühendus

    Internetitoodete tänast arengut iseloomustavad sünergiate otsingud. Heaks näiteks oli aasta alguses Time Warneri ja AOLi ühinemine. Eestis on selle trendi näiteks TELE2 ja MTG (TV3), kes tõid turule ühise portaali everyday.com. See tähendab, et nii ühendus- (püsiühendus, sissehelistamine) kui ka sisuteenused (portalid, vortalid jne) liiguvad üksteise poole, arendavad oma tooteid üksteise karakteristikast lähtuvalt. Ning internetiteenused põimuvad omakorda telekommunikatsiooni teenustega. Seega on küsimus, milline on parim internetiühendus veidi teise tähendusega. Loomulikult on ülisuure tähtsusega internetist mahalaadimise kiirus, kuid sellele lisandub veel erinevate lisateenuste kombineeritus, mida võimaldab multiteenusvõrk.
    Tänases Eestis on kõige levinum internetiühendus sissehelistamisteenus. Seda kasutavad kümned tuhanded inimesed oma kodudest ja ka pisemad kontorid. Sissehelistamisteenus on odav keskmisest väiksemale kasutajale. See on internetiühenduse juures oluline kriteerium. Samas on ta aeglane ? igakordne sisselogimise protseduur võtab aega ja on tülikas.
    Kaabelmodemi ühendus on väga kiire ja palju mugavam kui sissehelistamisteenus, sest arvuti on kogu aeg online. Kuid veel tähtsam on asjaolu, et kaabelvõrk on multiteenusvõrk, mis võimaldab lisaks andmeedastusele ja internetiühendusele pakkuda muidki teenuseid. Sinna lisandub eelkõige kaabeltelevisiooni edastamine, aga ka telefoniteenus, kaabelraadio, telemängud, valvesignalisatsioon. Baasvõrgu kaudu saab ühendada omavahel ka kontorites olevaid kohtvõrke (LAN). Kui siia lisandub interneti sisuteenuste pakkumine, siis omandab kiirus uue tähenduse. Sama ühenduse taga olevate serverite (portaalid, ftp-serverid, e-posti serverid, audio- ja videoformaadis andmete streamiserverid) kiirus on väga hea, nendeni jõutakse väledalt ning seega on kogu teenus kiirem.
    Kodukasutajate ja väikeettevõtjate hulgas on täna kaabelmodemite kasutajaid maailmas rohkem. ADSL on viimasel ajal jõudsalt edasi arenenud ning tegu on väga kiire ühendusega. Kaabelmodemi eelis aga on sama suure kiiruse juures lisavõimalused, mida ta pakub. Kaabelmodemi tehnoloogia pakub võimalust samaaegselt vaadata kaabeltelevisiooni programme, rääkida telefoniga, lisaks on võimalik näiteks ISDN-telefonilt varuühendus. See tähendab, kui midagi peaks kaabliliiniga juhtuma, siis ei jää tarbija sideta, vaid ühendus luuakse ISDN-liini vahendusel.
    ADSLi kiirust mõjutab väga otseselt kanali pikkus. Seal kasutatava DMTga (discrete multitone coding) on maksimaalselt 2700m juhtme korral võimalik saada ühenduse kiiruseks ühesuunaliselt kuni 7 Mb/s. ADSLi andmesides kasutatavad QAM- ja CAP-tehnoloogiad (Carrierless AM/PM) võimaldavad aga maksimaalselt 1,5 Mb/s mahalaadimiskiirust kuni 5400 m pikkuse telefoniliiniga.
    Kaabelmodemi kiirus ei sõltu siin enam niivõrd võrgu pikkusest, kuivõrd seadmetest. Võrk ise võimaldab üles- ja allasuunal lasta andmekogumeid läbi vajadusel palju kiiremalt. Tavatarbija jaoks determineerib ühenduse reaalse kiiruse siin terminalseadme läbilaskevõime ? see võib ulatuda kuni 40 Mbit/s.
    Kaabelmodemi baasvõrk ehitatakse üldjuhul üles ringi loogikast lähtuvalt. Seega ?kaabelmodemi tehnoloogial on olemas varuõlg, katkestus ühes punktis ei tähenda ühenduse katkemist, vaid ta suunatakse teist teed mööda internetiteenuse pakkujani, sealt edasi kas kohalikku internetti või välismaale.
    Kaabelmodemi tehnoloogia on turvaline. Tänases Eestis on internetiteenuse pakkujad iga päev tegelemas kurikaeltega, kes püüavad kellegi masinates pääseda ligi sellele, mis neile ei kuulu. Terminaliseadmesse on sisse ehitatud tulemüüri funktsioon. Samuti on võimalik anda kliendile nii sisemine kui ka välimine IP-aadress. Esimene neist on väga turvaline ja tähendab, et praktiliselt on teie masin või kohtvõrk võrgu poolt kättesaamatu. See vähendab kurikaelte võimalused peaaegu nullini.
    Traadita ühenduse ehk raadioühenduse all mõistetakse tavaliselt nn püsivat traadita ühendust, kus ühenduse vastuvõtja on paigal ühel kohal. Raadioühendused töötavad erinevate sagedustega ? näiteks 1,8 GHz, kus töötab ka GSM 1800 mobiilside. 2,4 GHz on vaba sagedus, mida võivad kõik kasutada, sellele sagedusele on enamasti üles ehitatud kontorisisesed traadita ühendused ehk W-LANid. Aastast 2001 ei tohi vabasagedusi kommertseesmärkidel kasutada. BWA (BroadBand Wireless Access) on 3,5GHz sagedusel töötav tehnoloogia ja tänase seisuga ei paku seda teenust Eestis mitte keegi. Kõik tänased traadita ühenduse pakkujad kasutavad vabasid sagedusi (2,4 GHz), mille puhul kõik kasutajad jagavad omavahel sedasama kasutuses olevat kanalit. Et selliseid teenusepakkujaid on Tallinna kesklinnas palju, on täna tipptundidel sellistes võrkudes andmete mahalaadimise kiirus praktiliselt olematu.
    WLL-võrk koosneb kolmest komponendist: POP (point of presence), tugijaam ja kasutajaseadmed. Tagatakse 3Mb/s kiirus ühe kasutaja kohta. Eestis on välja antud kolm WLLi sagedusluba: TELE2-le, Eesti Telefonile ja TRLile. Kõik need kolm saavad hakata 3,5GHz sagedusel teenust pakkuma alates 1. jaanuarist 2001.
    LMDSi puhul on andmeedastuskiirus baasjaama sektori kohta kuni 32 Mb/s, kuid täna on see tehnoloogia liiga kallis, et lõpptarbijale teenuseid pakkuda. Lisaks peab LMDS-võrgu saatja ja vastuvõtja vahel tingimata olema otsenähtavus. Seega on järgmise aasta põhitegija BWA, kuid tõenäoliselt hakkavad suuremad telekommunikatsioonioperaatorid järgmise aasta jooksul kasutusele võtma ka 26?29GHz sagedusi.
    Kaabelmodem ja ADSL on mõlemad väga elujõulised tehnoloogiad. Nad on üksteisest erinevad, kuid täidavad siiski ühte ja sama rolli ? pakuvad väga kiiret internetiühendust soodsa hinnaga. Esimese kaudu saab pakkuda kliendile ka teisi teenuseid, samal ajal kui ADSL pakub põhiliselt andmeedastust.
    Traadita andmeside tuleb järgmisel aastal turule veel suurema hooga ja võimaldab pakkuda nii internetipõhist kui ka kanalipõhist liiklust (tavatelefon). Internetiteenuste äris tuleb kõige rohkem kulutusi teha andmeedastusmeediale, traadita side on alternatiivne võimalus meedia kolmandate osapoolte käest rentimise asemel see ise välja ehitada.
    Autor: Toomas Talts
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Pankroti veerel ettevõtja: kui tuleb süüa *****, ära näksi!
Suurtesse raskustesse sattunud Imepilt Studiose asutaja Almondi Esco kirjutab avameelselt, millest ta unistas ettevõtet asutades, mida hakkas tundma asjade arenedes ning kuidas mõtleb praegu.
Suurtesse raskustesse sattunud Imepilt Studiose asutaja Almondi Esco kirjutab avameelselt, millest ta unistas ettevõtet asutades, mida hakkas tundma asjade arenedes ning kuidas mõtleb praegu.
Aktsiaturgude suurim risk ei pruugi olla omikrontüvi
Aktsiainvestoritel on tõenäoliselt suuremaid asju kui omikrontüvi, mille pärast muretseda, ütlevad Morgan Stanley analüütikud.
Aktsiainvestoritel on tõenäoliselt suuremaid asju kui omikrontüvi, mille pärast muretseda, ütlevad Morgan Stanley analüütikud.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Nädala lood: töötajad langevad kiusu ohvriks ja uued ideed otsivad investoreid
Selle nädala olulisemate teemade hulka jõudsid töökius, hulk investeerimisideid ja tuntud pangajuhi hoiatus kinnisvaraturul toimuva kohta.
Selle nädala olulisemate teemade hulka jõudsid töökius, hulk investeerimisideid ja tuntud pangajuhi hoiatus kinnisvaraturul toimuva kohta.