Püsiühendus ? kiireim ühendus

Kodukasutajate ja väikeettevõtjate hulgas on täna kaabelmodemite kasutajaid maailmas rohkem. ADSL on viimasel ajal jõudsalt edasi arenenud ning tegu on väga kiire ühendusega. Kaabelmodemi eelis aga on sama suure kiiruse juures lisavõimalused, mida ta pakub. Kaabelmodemi tehnoloogia pakub võimalust samaaegselt vaadata kaabeltelevisiooni programme, rääkida telefoniga, lisaks on võimalik näiteks ISDN-telefonilt varuühendus. See tähendab, kui midagi peaks kaabliliiniga juhtuma, siis ei jää tarbija sideta, vaid ühendus luuakse ISDN-liini vahendusel.

ADSLi kiirust mõjutab väga otseselt kanali pikkus. Seal kasutatava DMTga (discrete multitone coding) on maksimaalselt 2700m juhtme korral võimalik saada ühenduse kiiruseks ühesuunaliselt kuni 7 Mb/s. ADSLi andmesides kasutatavad QAM- ja CAP-tehnoloogiad (Carrierless AM/PM) võimaldavad aga maksimaalselt 1,5 Mb/s mahalaadimiskiirust kuni 5400 m pikkuse telefoniliiniga.

Kaabelmodemi kiirus ei sõltu siin enam niivõrd võrgu pikkusest, kuivõrd seadmetest. Võrk ise võimaldab üles- ja allasuunal lasta andmekogumeid läbi vajadusel palju kiiremalt. Tavatarbija jaoks determineerib ühenduse reaalse kiiruse siin terminalseadme läbilaskevõime ? see võib ulatuda kuni 40 Mbit/s.

Kaabelmodemi baasvõrk ehitatakse üldjuhul üles ringi loogikast lähtuvalt. Seega ?kaabelmodemi tehnoloogial on olemas varuõlg, katkestus ühes punktis ei tähenda ühenduse katkemist, vaid ta suunatakse teist teed mööda internetiteenuse pakkujani, sealt edasi kas kohalikku internetti või välismaale.

Kaabelmodemi tehnoloogia on turvaline. Tänases Eestis on internetiteenuse pakkujad iga päev tegelemas kurikaeltega, kes püüavad kellegi masinates pääseda ligi sellele, mis neile ei kuulu. Terminaliseadmesse on sisse ehitatud tulemüüri funktsioon. Samuti on võimalik anda kliendile nii sisemine kui ka välimine IP-aadress. Esimene neist on väga turvaline ja tähendab, et praktiliselt on teie masin või kohtvõrk võrgu poolt kättesaamatu. See vähendab kurikaelte võimalused peaaegu nullini.

Traadita ühenduse ehk raadioühenduse all mõistetakse tavaliselt nn püsivat traadita ühendust, kus ühenduse vastuvõtja on paigal ühel kohal. Raadioühendused töötavad erinevate sagedustega ? näiteks 1,8 GHz, kus töötab ka GSM 1800 mobiilside. 2,4 GHz on vaba sagedus, mida võivad kõik kasutada, sellele sagedusele on enamasti üles ehitatud kontorisisesed traadita ühendused ehk W-LANid. Aastast 2001 ei tohi vabasagedusi kommertseesmärkidel kasutada. BWA (BroadBand Wireless Access) on 3,5GHz sagedusel töötav tehnoloogia ja tänase seisuga ei paku seda teenust Eestis mitte keegi. Kõik tänased traadita ühenduse pakkujad kasutavad vabasid sagedusi (2,4 GHz), mille puhul kõik kasutajad jagavad omavahel sedasama kasutuses olevat kanalit. Et selliseid teenusepakkujaid on Tallinna kesklinnas palju, on täna tipptundidel sellistes võrkudes andmete mahalaadimise kiirus praktiliselt olematu.

WLL-võrk koosneb kolmest komponendist: POP (point of presence), tugijaam ja kasutajaseadmed. Tagatakse 3Mb/s kiirus ühe kasutaja kohta. Eestis on välja antud kolm WLLi sagedusluba: TELE2-le, Eesti Telefonile ja TRLile. Kõik need kolm saavad hakata 3,5GHz sagedusel teenust pakkuma alates 1. jaanuarist 2001.

LMDSi puhul on andmeedastuskiirus baasjaama sektori kohta kuni 32 Mb/s, kuid täna on see tehnoloogia liiga kallis, et lõpptarbijale teenuseid pakkuda. Lisaks peab LMDS-võrgu saatja ja vastuvõtja vahel tingimata olema otsenähtavus. Seega on järgmise aasta põhitegija BWA, kuid tõenäoliselt hakkavad suuremad telekommunikatsioonioperaatorid järgmise aasta jooksul kasutusele võtma ka 26?29GHz sagedusi.