Koos püügikvootide kehtestamisega kinnitas valitsus kutselise kalapüügi püügivõimaluste enampakkumise läbiviimise korra ja kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu. Keskkonnaministeeriumi koostatud määruse kohaselt on lubatud püügimaht rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide osas Läänemerel 2001. aastal järgmine: räim ? 41 070 tonni, kilu ? 41 200 tonni; tursk ? 1069 tonni, lõhe Läänemere avaosas ? 2297 isendit, lõhe Soome lahes ? 6510 isendit.

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) reguleeritaval veealal on 2001. aastal lubatud püüda 67 tonni krevetti. Kreveti püügipäevade arvuks määras valitsus 1667. Mereahvena ja kalmaari püügivõimalused on NAFO kehtestanud blokk-kvoodina Venemaale, Leedule, Lätile ja Eestile, mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. Süvalesta ja ruske soomuslesta püügivõimalustele on NAFO kehtestanud blokk-kvoodi liikmesriikidele, kellele ei ole nende kalaliikide osas individuaalset kvooti eraldatud.

Teravmägede püügipiirkonnas võib Eesti 2001. aastal püüda 377 päeva jooksul krevetti, seal on üheaegselt lubatud viibida kolmel Eesti kalalaeval. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) reguleeritaval veealal võib püüda mereahvenat ja makrelli blokk-kvoodi alusel, reguleerimata on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NEAFC ei piira.

Kutselise kalapüügi püügivõimaluste enampakkumise läbiviimise korra kehtestamine lähtus uuest kalapüügiseadusest, mille kohaselt jagatakse püügivõimalused taotlejate vahel nii, et 90% saavad eelmisel kolmel aastal samal veealal püügil olnud taotlejad, 10% püügivõimalustest müüakse enampakkumisel.

Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise korra ning kalapüügilubade vormide kehtestamisega tunnistas valitsus kehtetuks 1996. aastal kinnitatud kalapüügilubade väljaandmise korra.

Autor: BNS