• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Salakaubandus on ka riigi probleem

    Niipea kui mõni tubakatööstust esindav isik räägib salaäri osakaalu kiirest kasvust Eestis, tekib ametnike näole tüdinud ilme ? jälle nad virisevad ja tüütavad oma igivana jutuga, et aktsiis on kõrge. Üks näide: kui aktsiisimäär kasvas aastast 1997 aastaks 1999 67%, siis maksulaekumine kasvas 15%, samas pole suitsetajate arv vähenenud.
    Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud rahandusministeeriumi tubakaaktsiisi laekumise prognoosi vähendamine lisaeelarve koostamise käigus aasta keskel. Ka tänavu sai 780 miljonist 565. Ilmselt on seegi liiga optimistlik: oktoobri lõpuks oli laekunud 68%, seejuures pole aasta lõpus oodata tavapärast maksutõusueelset suuremat importi. Planeerimise viga tuleb sellest, et korrutatakse küll aktsiisimaks tarbitavate sigarettide arvuga, kuid jäetakse lahutamata salatubaka osakaal ? ligi neljandik turust.
    Pole suurt vahet, kas tubakaaktsiisi jätkuv kergitamine teenib eelarve täitmise või tervishoiu eesmärke ? kui puudub kontroll salakaubanduse üle, jäävad eesmärgid saavutamata. Kuna tubakafirmade märgukirjad ja koostööpakkumised sissetoodavate salasigarettide leviku takistamiseks on tagasi lükatud või pole neile üldse reageeritud, võiks riik vähemalt huvi tunda, mida arvavad olukorrast riigi silmis enam autoriteeti omavad organisatsioonid, nt Euroopa Komisjon (EK). EK hiljuti avaldatud eduraport viitab Eesti valmisolekule euronõuded kiirelt seadustesse kirjutada, omamata võimet neid seadusi ellu rakendada. See puudutab nii intellektuaalse- ja tööstusomandi kaitset kui maksude kogumist. Kui piirivalve tegevus saab raportis suhteliselt positiivse hinnangu, siis tolli saavutused on kokku võetud ühe lausega: Eesti on saavutanud teatud edasimineku ses vallas.
    Tegelikult tundub, et need, kes võiks EK raportist järeldusi teha, pole seda üldse lugenud. Nimelt on riigil kavas uus maksupoliitiline eksperiment: juurutada kaheosaline tubakaaktsiis, mis koosneb fikseeritud osast ja proportsionaalsest osast. Vastav eurodirektiiv sätestab ka maksuosade määrad, populaarseima hinnakategooria jpm, mis on vaid osaliselt eelnõus kirjas.
    Uus süsteem peaks teenima kaht eesmärki: esiteks saame linnukese kirja, et oleme seadusandlust ühtlustanud, ja teiseks ? äkki demotiveerib maksu alanemine odavatele sigarettidele salakaupmehi.
    Põnevaks teeb eksperimendi see, et peaksime uuele süsteemile üle minema juba juulis 2001. Tean vaid paari ametnikku, kel on põhjalik ülevaade süsteemist. Ungaris, Poolas ja Sloveenias on samalaadne maksusüsteem jõus, neil kulus selle ettevalmistusteks 18 ja rakendamiseks 6 kuud. Praegu valmistub selleks Slovakkia, kes tahab süsteemi juurutada 2003. a.
    Olukorras, kus salasigarettide impordi ja turustamise üle kontroll puudub, oleks segadus tubakaaktsiisi rakendamisel kurjategijatele igati teretulnud nähtus. Kaotajaiks jäävad tootjad, riik ja tarbijad ? keegi ei garanteeri, et peidikuis veetud ja valesti säilitatud sigaretid vastaks kvaliteedinormidele.
    Võimalik, et Eestis hakatakse nagu Lätis ja Venemaal tootma piraatsigarette põrandaalustes tehastes. Siis saaks salasigaretiäri automaatselt liita Kadaka turu temaatikaga ning riik ei peaks seda probleemi eraldi käsitlema. Suurepärane oleks, kui keegi riigijuhtidest sigarettide salakaubandusse süveneks ning võetaks vastu otsus, et salaäri vastu tahetakse võidelda. Eesmärk peaks olema selge: saavutada turu legaliseerumine ja normaalne maksulaekumine. Kuni otsustajatel puudub selge tahe, ei muutu midagi.
    Mis puudutab maksupoliitikat, siis võiks tähelepanelikult lugeda, mida Euroopa Liit ütleb meie kohta, ja käituda läbimõeldult, et legaalselt tegutsevad firmad ei peaks ilmse konkurentsieelise saavutanud salakaupmeestega võitlema. Kuni piir salakaupa ei pea, võiks planeeritud maksustruktuuri muutuse edasi lükata, et kõik osapooled oleks uueks väljakutseks valmis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.