Bushi keeruline algus

USAs on kombeks öelda, et majandust ei juhi Valge Maja, vaid keskpanga juht Alan Greenspan. Praegu on George W. Bushil ülimalt tähtis sõlmida head suhted Greenspaniga, kes ei pruugi sugugi pooldada Bushi plaanitavaid suuri maksukärpeid.

USA majanduskasvu raugemise tõttu on intressid kujunenud riigis kuumaks teemaks. Just täna tuleb kokku keskpanga (Fed) vabaturukomitee, mis otsustab intressipoliitika üle. Ehkki enamik Ameerika ökonomiste ja majandusväljaandeid usub intresside alandamisse tuleva aasta algul, peab mitu juhtivat analüütikut baasintresside 0,25protsendilist üllatuslangetamist võimalikuks juba täna. Selle kasuks räägib majanduskasvu ennustatust äkilisem aeglustumine ja paljude suurfirmade kahanenud kasumiprognoosid. Intresside tõstmist ei tohiks takistada ka inflatsioon, mis novembris suurenes 0,2% ja aastaarvestuses oli 3,4%.

?Nüüd, kus ma kuulsin, kuidas Bushi administratsioon nädalavahetusel selge sõnaga mainis seisakut ja maksude alandamise soovi, annaks keskpanga ootamatu intressialandamine Greenspanile tõhusa relva rahapoliitika kontrolli all hoidmiseks,? ütles mõjukas Chase Securitiese peaökonomist James Grassman.

Nimelt kinnitas tulevane president pühapäeval, et jätkab tööd oma maksupaketi kallal, mille ülesanne on alandada järgmise kümne aasta jooksul makse kokku 1300 miljardi dollari ehk 22 620 miljardi Eesti krooni võrra. ?Valimiskampaanias lubasin ma maksude alandamist, mis minu veendumuse kohaselt oleks kindel rohi majanduse loidumise vastu,? sõnas George W. Bush.

USA välisministriks nimetas George W. Bush Lahesõja kangelase, ülipopulaarse kindrali Colin Powelli, ja julgeolekupoliitika nõuandjaks 46aastase Condoleezza Rice?i. Rice, kes kunagi kaalus pianisti elukutset, oli NSV Liidu ja Ida-Euroopa ekspert Bush vanema administratsioonis.

Powelli sõnul kavatseb valitsus kaaluda USA vägede väljatõmbamist Jugoslaaviast ja mõtestada ümber nende rolli ka muudes piirkondades. Ka Rice?i arvates peaksid USA sõjaväelased loovutama oma ülesanded Balkanil eurooplastele, sest ?USA ei ole maailmapolitseinik, kes iga hädakutse peale kohale tormab?.

Ehkki uued välispoliitika kujundajad rõhutasid, et Ühendriigid kavatsevad kaitsta kindlalt oma huve, kasutades selleks vajaduse korral senisest kõvemaid võtteid, näitab Colin Powelli doktriin, et USA tegutseb senisest palju ettevaatlikumalt USA vägede saatmisel maailma kriisikolletesse. See doktriin kõlab järgmiselt:

USA välispoliitika võtmeküsimusteks peetakse USA suhteid Venemaa ja Hiinaga. Arvatakse, et Bush võtab nende riikide suhtes suurema distantsi kui Clinton ning eelistab otseseid riikidevahelisi suhteid mis tahes partnerlusele.