Meretehas süüdistab haldurit

Meretehas nõuab Rattuse vahistamist kriminaaluurimise ajaks, millega Tallinna politseiprefektuur tegi algust detsembris.

?Arvestades tekitatud kahju suurust ning seda, et Rattus võib püüda takistada oma pankrotihalduri tegevuse uurimist, taotleb Meretehas politseilt tema vahi alla võtmist,? teatas Meretehase omaniku Balti Laevaremonditehase pressiesindaja Urmas Tooming.

?Mind pole vahi alla võetud,? ütles Rattus. ?Veelgi enam ? minuga pole ühendust võtnud ükski uurija, mind pole informeeritud kriminaalasjast ning mulle pole esitatud mingeid süüdistusi. Kuna mind ei ole ühegi uurija juurde kutsutud, ei saa ma ka midagi takistada,? lisas ta.

Tallinna politseiprefektuur algatas 19. detsembril kriminaalasjad Meretehase endise pankrotihalduri Rattuse poolt tehase töötajatele palkade maksmiseks riigilt saadud ligi poole miljoni krooni kadumise ja enam kui poole miljoni krooni ettevõtte raha alusetu kulutamise suhtes.

Prefektuuri pressiesindaja Kaia Kalliver kinnitas, et eeluurimisega on algust tehtud. Pärast Tallinna ringkonnakohtu oktoobrikuist määrust Meretehase pankrotimenetluse lõpetamise kohta selgus, et töötajatele palkade maksmiseks riigilt saadud 1 477 366 kroonist maksis Rattus välja 1 037 873 krooni, ülejäänud 439 493 krooni on aga kuhugi kadunud. Auditi käigus selgus veel, et pankrotihaldur on ilma aruandluseta tasunud mobiiltelefonide arveid ja bensiini eest kokku 556 861 krooni.

Rattuse sõnul pole raha kuhugi kadunud. ?Riigi eraldatud raha töötajate palkadeks maksti loomulikult kõik välja,? jäi Rattus oma varasema kinnituse juurde. Samuti eitas ta ettevõtte raha riisumist ja alusetut kulutamist.

?Meretehas on saatnud politseisse uued materjalid, millest on näha, et raha riisumiseks kasutati tankiste. Näiteks kadus tehase kassast 300 000 krooni sularaha, mis nagu oleks antud 65aastasele tankistile, kes leiti 150 krooni eest Balti jaamast,? väitis Tooming.

?Täiesti esimene kord kuulen. Pole sõnu, mida taolise puhta laimu peale öelda,? kommenteeris Rattus tankisti kasutamist. ?Olen keeletu, ausalt öeldes.?

?Võib veel kuidagi aru saada, et Rattus ei teadnud, et Meretehas maksis kinni ettevõtte endise haldusdirektori Kaur Köögi tüdruksõbra mobiiliarved 15 000 krooni. Kuidas aga seletada, et Meretehase arvel maksis Rattus ligi 100 000 krooni oma isikliku mobiiltelefoni kasutamise eest, kusjuures kuu kõnearved ulatusid 9000 kroonini,? lausus Tooming.

Suve hakul saatsid Meretehase töötajad linnakohtusse kaebekirja, kurtes selles, et Rattus pankrotihaldurina ei maksnud neile rohkem kui poole aasta jooksul palka. Rattus tunnistas siis, et kõigile palka maksta polnud võimalik, kuna ettevõtte kulud olid suuremad kui tulud. Samas tõdes ta, et osale töötajatest maksti 10 000- 12 000 krooni kuus, et Meretehas seisma ei jääks.

ASi Tallinna Meretehas pankrot kuulutati välja 1998. aasta detsembris. Hiljem läks pankrotti ka AS Valvekor, mis oli erastanud 51% Meretehase aktsiaid. Ülejäänud aktsiad oli omandanud Balti Laevaremonditehas, mis pankrotiprotsessi lõppedes sai Meretehase ainuomanikuks.

Rattust on seostatud veel kohtuvaidlusega, mille sisuks on pankrotistunud puiduärimehe Mati Eriku hagi riigi vastu. Selle protsessi käigus sai vandeadvokaat Jüri Leppik Rattuse vahendusel õigusabikuludeks tavatult kõrge tasu, 1,4 miljonit krooni.