Uus seadus iga kahe aasta tagant

Kuna 2001. aastal on riigieelarvega kehtestatud kuupalga alammäär 700 krooni, siis maksab tööandja põhikohaga töötaja eest iga kuu kohta vähemalt 231 krooni sotsiaalmaksu. Minimaalse sotsiaalmaksu maksmise kohustus laieneb kõigi põhikohaga töötajate (st tööraamatuga töötajate) suhtes sõltumata sellest, kas nad on tööl täieliku või osalise tööajaga. Riiklikku pensioni (seaduse või ratifitseeritud sotsiaalkindlustuse lepingu alusel) saavate inimeste puhul makstakse sotsiaalmaksu vastavalt töötajale tegelikult makstud summale ning minimaalset sotsiaalmaksu kohustust ei ole.

Kui töötaja asub tööle või lahkub töölt või ta tööleping on peatunud töölepinguseaduse § 55 p 3?11 alusel, siis makstakse tema eest sotsiaalmaksu talle tegelikult makstud summadelt, kuid mitte alla kuupalga alammäära proportsionaalselt sel kuul töötatud ajaga. Seega, kui töötaja on terve kuu puhkusel (põhi-, lisa- või vanemapuhkus, kuid mitte palgata puhkus) ja talle väljamakseid ei tehta, siis ei ole tööandjal ka sotsiaalmaksu maksmise kohustust. Palgata puhkusel viibimine ei vabasta sotsiaalmaksu maksmise kohustusest.

Kui seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega on töötajale kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (töölepinguseaduse § 68), siis selle kuu kohta maksab tööandja sotsiaalmaksu töötajale tegelikult makstud tasudelt, sõltumata nende suurusest. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui töötajale on kehtestatud lühendatud tööaeg (alaealine, allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel töötaja või haridus- või kasvatusasutuse töötaja) või osaline tööaeg (lapseootel naine või naine, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14aastast last).

Kuna sotsiaalmaksu tuleb nüüd maksta juhtimis- ja kontrollorgani liikmele (tulumaksuseaduse § 9 tähenduses) makstud tasult, siis uue seadusega on laienenud nende isikute ring, kellele tehtud väljamaksetelt tuleb sotsiaalmaksu maksta (nüüd ka prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, audiitor, revident, pankrotihaldur jne).

Kui juhtimis- või kontrollorgani liige saab tasu registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), siis ei tule maksta sotsiaalmaksu nendelt väljamaksetelt. Samas laieneb nüüd sotsiaalmaksuga mittemaksustatavate summade loetelu (isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, töölähetuse päevaraha ja hüvitised) kõigile juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.

Sotsiaalmaksu tuleb maksta lisaks tööettevõtulepingule ka käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel füüsilisele isikule (v.a FIE-le) makstud tasudelt. See tähendab näiteks, et füüsilisele isikule makstud agenditasult ja maakleritasult peab väljamakse tegija maksma sotsiaalmaksu.

Sotsiaalmaksuga maksustatakse riigi poolt töötajale pankrotiseaduse alusel makstud saamata jäänud palk, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis, kusjuures sotsiaalmaksu maksmise kohustus on pankrotistunud tööandjal, mitte riigil.

Uue seadusega on kehtestatud alates 1. jaanuarist 2002 kaks uut sotsiaalmaksu maksumäära (20% ja 13%). Ettevõtjaid see muudatus ei puuduta, sest need määrad kehtivad riigi poolt teatud erijuhtudel makstavale sotsiaalmaksule.