Liikluskahju korvamine kiireneb

?Tänane süsteem on tegelikult tõesti kannatajale pigem vaenulik,? tõdes Sampo järel Eesti suuruselt teise liikluskindlustuse seltsi Bico-Leks Kindlustuse juriidilise osakonna juhataja Olavi-Jüri Luik.

?Näiteks on praeguse seaduse kohaselt kindlustusandja kohustatud kahju suhtes otsuse langetama kolme kuu jooksul, uue seaduse järgi on aga tähtajaks seatud mitte rohkem kui 30 päeva. Praegu pole ka avariis kannatanule ette nähtud isikukahjuga seotud valu ja vaeva korvamist,? tõi Luik paar näidet.

Kui riigikogus arutusel olev kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu lähemal ajal heaks kiidetakse, siis peaks maist alates saama kindlustushüvitise näiteks ka jalakäija, kes ise liikluskahju põhjustas. Kui aga kellegi arvates on kahjukäsitleja või kindlustusselts tema õigusi eiranud, siis saab ta kaevata uude loodavasse vahekohtusse, mille otsused on kiired ja pooltele siduvad.

Nii käsitlusprotsessi kiirenemine, kindlustuskaitse laienemine kui osaliselt ka kindlustuslepingu tähtajatuks muutumine suurendavad kindlustusseltside kohustusi. Tähtajatu lepingu puhul peab kindlustus igal juhul kahju hüvitama, kuigi süüdlane pole ehk kindlustusele makseid teinud. Väljamakstavate hüvitiste hulka suurendab ka isikukahjude ulatuslikum korvamine.

?Lühikeses perspektiivis tõesti on muudatused kindlustusseltsidele kahjulikud. Need toovad kaasa investeerimiskohustuse ja täiendavad riskid, seltsidele muutub asi bürokraatlikult keerulisemaks, vajalik on teha struktuurimuudatusi ning eks kindlustuskaitse laienemine võib vähendada ka kasumit,? tunnistas Bico-Leksi juhatuse liige Sergei Vahnitski.

Seetõttu on asjatundjad arvanud, et väiksemad seltsid, nagu Salva, Nordika ja Inges, kipuvad pigem uutele nõuetele vastu olema.

Nordika liikluskindlustuse peaspetsialist Raul Ristmäe tõdes, et kindlasti suurenevad nende kohustused, kuid see ei tähenda siiski seltsi raskustesse sattumist. Ta ei öelnud, millised eelnõu punktid Nordikale vastumeelsed on, küll aga märkis, et lepingu tähtajatuks muutmine võib tekitada kindlustusele mõningaid probleeme maksevõlglastega.

?Ma ei usu, et inimesed lihtsalt maksmata jätaksid, aga võib-olla nad unustavad, et leping kehtib ka siis, kui nad autoga ei sõida,? ütles Ristmäe. Kui klient pole taotlenud maksevabastust ajaks, mil ta autot ei kasuta, siis kindlustus nõuab ka selle aja eest maksmist.

Nordika pole veel teinud arvutusi, kui kulukaks võib neile kujuneda uute nõuete täitmine. ?Aga kui kohustused suurenevad, siis tulevad ka muudatused tariifides,? uskus ta.

Liikluskindlustuse Fondi peadirektori abi Ilmar Raudmägi aga kinnitas, et mingit tariifide tõusu uus seadus kaasa ei too. ?Seda ei ole plaanis. Tariifid on jõus ikka kogu makseperioodi. Kui algab uus makseperiood, ja see algab aastavahetusel nagu ikka, siis selleks ajaks vaadatakse läbi ka tariifid,? ütles Raudmägi. Ta ei osanud prognoosida, kas suuremad kohustused võivad tekitada kindlustusseltsidele raskusi.

Tarbijale tekitab ilmselt mõningaid raskusi aru saamine sellest, et kindlustusleping on edaspidi tähtajatu. ?Selgituseks saab siin hea paralleeli tuua telefoni kasutamisega ? selleks, et kasutada mingi operaatori teenuseid, sõlmib klient operaatoriga lepingu, mille alusel on tal õigus kasutada selle operaatori teenuseid ja operaatoril on õigus nõuda kasutatud teenuste eest tasu,? selgitas Luik.

Sõiduki omanikule jääb mõistagi võimalus leping lõpetada. ?Ka kindlustusandjat saab vahetada, kuid siiski mitte üleöö, vaid 15päevase viivitusega. Ja kui kindlustatu ei kasuta mingil ajal sõidukit, siis on võimalik selleks ajaks peatada kindlustusmaksete tasumise kohustus,? ütles Luik.

See ei anna aga võimalust sõita autoga, tähtajatu leping taskus, maksed tasumata ? politsei kontrollib ikkagi poliisi olemasolu. ?Kui aga siiski põhjustab kahju sõiduki omanik, kel ei ole maksed tasutud, kannab kindlustus igal juhul kannatanu kahjud, kuid nõuab need süüdlaselt sisse regressi korras,? lisas Luik.

Seaduseelnõus on ette nähtud, et isikukahju kandnul on õigus kindlustushüvitisele olenemata tema vastutusest. ?See tähendab, et liiklusõnnetuses isikukahju saanud jalgrattur või jalakäija saab kindlustushüvitise ka siis, kui tema on kahju põhjustanud,? ütles Luik.

Uue liigina katab kindlustuskaitse ka kannatanu valu ja vaeva, mida praegune seadus ette ei näe. ?Praktikas võis esineda juhtumeid, kus liikluskahju põhjustaja pidi ise kannatanule korvama avariiga põhjustatud moraalse kahju. Uue seaduse rakendumisel on see juba kindlustusandja kohustus,? lubas Luik.

Suuremad kindlustusseltsid loodavad siiski esialgsed kohustuste suurenemisest tingitud raskused kiiresti üle elada ning näevad võimalusi ka kulude kokkuhoiuks. ?Kuna lepingud on tähtajatud, siis läheb odavamaks poliiside haldamine. Meil pole vaja enam nii palju edasimüüjaid, kes preemiatest oma osa saavad. Muidugi on ka oht ? võlguolijad. Aga vaevalt et neid eriti rohkem tuleb ning need kliendid, kes pole täna korrektsed, pole seda ka homme. Soomeski näiteks on umbes 4 protsenti neid kindlustusvõtjaid, kes oma kohustusi ei täida,? rääkis Vahnitski.

Eelnõu kohaselt peaks ka vähenema kindlustusseltside poolt Liikluskindlustuse Fondile tasutavad osamaksud, mis praegu on 8 protsenti iga seltsi kogutud preemiatest, varem aga ulatusid isegi 12 protsendini. Uue seadusega määrab selle osamaksu rahandusminister, kuid vastav protsent ei tohi olla suurem kui 7.

Praegu on kindlustusandja kohustatud kahju suhtes otsuse langetama kolme kuu jooksul. Uue seaduse järgi on kohustus otsustada mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.

Kindlustuskaitse laienemine

Isikukahju kannatanul on õigus hüvitisele olenemata tema vastutusest. Näiteks kannatada saanud jalakäija või jalgrattur saab hüvitise ka siis, kui tema avariis süüdi oli.

Uus liik hüvitatava kahju osas on isikukahjuga seotud valu ja vaev ehk kindlustus katab ka moraalse kahju, mida kannatanu pidi seni ise (kohtu korras) süüdlaselt nõudma.

Praegu saab tarbija kaevata kindlustusandja väidetava õiguste rikkumise eest kas Liikluskindlustuse Fondi kahjukomisjoni või kohtusse. Kahjukomisjoni otsus pole kindlustusandjale kohustuslik, tsiviilkohtuprotsess võib kesta aastaid. Uues seaduses on ette nähtud vahekohtu loomine, kuhu pöördumine on tarbijale tasuta, mille otsus on pooltele siduv ning kus otsus langetatakse 30 päeva jooksul. Võimalik on siiski ka edasine vaidlustamine kohtus.

Sõiduki omanik valib teenuse pakkuja ehk kindlustusandja ja sõlmib sarnaselt tähtajatu lepingu nagu telefoniteenuse puhul. Maksete tasumine toimub perioodiliselt kokkuleppel kindlustusandjaga. Kui kindlustatu ei kasuta mingil ajal sõidukit, saab ta muuta lepingu maksevabaks ega tasu sel ajal kindlustusmakseid (leping kehtib, poliisi ei ole, autoga sõita ei tohi).

Tähtajatut lepingut on võimalik lõpetada mõlemal poolel.