Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantsaruandluse arengu märksõnad lähitulevikus on IAS ja internet

    Euroopa Komisjon võttis 2000. aasta suvel vastu avalduse, mille kohaselt tuleks hiljemalt 2005. aastast muuta Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite (IAS) järgi koostatud aruandlus kohustuslikuks kõikidele Euroopa Liidu börsidel noteeritud firmadele ning lubada IASi aruandlust kõigile ülejäänud ettevõtetele.
    PricewaterhouseCoopersi poolt Euroopa Liidu ettevõtete juhtide hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et 79% juhtidest toetab nimetatud otsust ning 75% usub, et nende ettevõte hakkab valmistama IASi aruandeid juba enne nõutud tähtaega. Olulisemad põhjused, miks juhid toetavad IASi üle-euroopalist rakendamist, on aruannete võrreldavus üle riigipiiride ning lihtsam ja odavam juurdepääs finantsressurssidele rahvusvahelistel börsidel.
    Küsitluse käigus selgus ka, et üle 80% firmadest avaldab oma aruandeid regulaarselt internetis. Siiski ollakse interneti võimaluste ärakasutamisel esialgu alles teekonna alguses. Täna on erinevate firmade finantsandmete analüüsimine interneti abil üsnagi vaevaline töö. Aruanded tuleb ükshaaval üles otsida ja avada, seejärel leida üles vajalik informatsioon aruannetest (kusjuures sageli on iga aruande lisa eraldi failis, mis teeb kogu protsessi eriti aeganõudvaks) ning lõpuks viia läbi vajalikud arvutused.
    Kogu seda protsessi peaks võrreldamatult kiirendama uus finantsaruandluskeel internetis XBRL (ingl k eXtensible Business Reporting Language), mille väljatöötamist alustati USAs 1998. a ning mille esimesed versioonid jõudsid turule möödunud aastal. XBRLi arendusgruppi kuuluvad suurte audiitorfirmade esindajate kõrval ka juhtivad tarkvarafirmad (Microsoft, Oracle, SAP jt), finantsasutused (Morgan Stanley Dean Witter, J.P. Morgan, Deutsche Bundesbank jt) ja finantsinformatsiooni avaldajad (Reuters, Dow-Jones).
    XBRLis valmistatud aruannetes on iga oluline finantsnäitaja varustada omalaadse ?koodiga?. See võimaldab võimsatel interneti otsingusüsteemidel iseseisvalt ?aru saada?, mis on ühe või teise numbri taga ? ettevõtte nimi, asukoht ja tööstusharu; finantsnäitaja sisu (nt kas on tegemist varude või kasumiga) jne. See omakorda võimaldab viia läbi automatiseeritud andmete kogumist ja analüüsi inimese abita.
    Moody?se hinnangul kasutavad USA pangad oma kommertsklientide hindamisel enam kui 200 finantsnäitajat, keskmine ajakulu andmete kogumisel ja töötlemisel on sealjuures 30?45 minutit kliendi kohta kvartalis. XBRLi massiline kasutuselevõtmine lubaks andmetöötlusega seotud kulusid drastiliselt vähendada.
    Siiski ei tohiks unustada asjaolu, et ka XBRLi võimalused muutuvad olematuteks, kui ettevõtted kasutavad erinevaid arvestusmeetodeid. Õunte ja apelsinide võrdlemine on mõttetu, isegi kui seda tehakse valguskiirusel. Seega, XBRLi ja IASi edu on omavahel tugevasti seotud.
    Suure tõenäosusega saab Eestist Euroopa Liidu liige veel enne 2005. aastat. Hiljemalt siis peab Eesti võtma üle Euroopa mängureeglid, ka finantsaruandluse osas. Et mitte jätta ettevalmistust viimasele minutile, tuleks juba praegu kõrvaldada raamatupidamise seadusest ning Raamatupidamise Toimkonna juhenditest vastuolud IASiga. Mõistlik oleks kirjutada IAS alternatiivina raamatupidamise seadusesse sisse, st mitte sundida ettevõtteid, kes soovivad hoida oma aruandlust rahvusvahelisel tasemel, tegema topelttööd kohalike aruannete koostamisel. Tundes Eesti ettevõtete progressiivsust, võib kindlalt ennustada, et lähema paari aasta jooksul saame näha ka esimesi Eesti ettevõtete XBRL-aruandeid.
    Täpsemat informatsiooni XBRLi arengust on võimalik saada internetiaadressil www.xbrl.org. Muu hulgas on seal ära toodud lühike demoversioon XBRLi aruannetest US GAAPi järgi.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.