Raadiointernet vajab silmsidet

Äripäev testis mõni nädal tagasi Tallinna traadita internetiga katmisest teatanud Vemise internetti kesklinna lähedal Ärimajas ja proovis ka sidekiirusi, mis saavutati ilma kiirusepiiranguta ühenduse ülespanemisel. Selleks saabus Äripäeva montöör, kaasas antenn ja raadiointerneti seade. Selleks, et korralik ühendus kätte saada, nägi Vemise võrguadministraator Andrus Kesseli tegevus välja nagu posimine: antenni ja akuga toimetuses ringi liikudes otsis ta esialgu saatejaamast vastasküljele jäävates toimetuseruumides peegeldust, et ühendust saada ja aknast välja vaadates tuli leida sobiva kaldenurgaga majasein. Raadiointernet, mis kasutab väga kõrgeid sagedusi, vajab saatejaamaga, mis asub Liivalaia tänaval, peaaegu otsenähtavust.

Lõpuks jääb sidet takistama veel puu, mis vajalikus suunas raadiolainete levimist tõkestab. Koridoris ülemistele korrustele ronides hakkab signaali indikaator paremaid tulemusi andma ja lõpuks, 6. korrusel, on side päris hea. ?Tavaliselt katuselt ühenduse saamine õnnestub,? kommenteerib Andrus Kessel, ?kontorituumidesse sisse paneme me harva antenne üles.?

Sidekiirused on vemise internetil nii kodu- kui välismaaga üsna head. Testimisel saavutatud üle 0,5 Mb/s superkiirus pole aga kättesaadav odavamate pakettide tellijatele, kelle andmesidekiirus ära piiratakse vastavalt tellitud ühendusele. Väljas sajab testimise ajal lund ja on kerge udu, seega raadiointernetti ilm ei sega.

Kokkuvõttes ei õnnestunudki raadiointernetti otse toimetusse panna, 10 000 krooni maksvad seadmed tulnuks panna katusele või trepikoja seinale, et ühendust saada. Võrreldes traadiga ühendusega aga on raadiointernet veel tunduvalt kallim.

Traadita interneti peamiseks eeliseks on märksa lühem väljaehitamise aeg ja mõnel juhul ka odavam hind kui traatühendusel. Puudusteks on piiratud raadiosagedusressurss, mis piirab ka interneti ja andmeside kiirust. Traadita ühenduse puhul tuleb alati arvestada ?aukliku? katvusalaga, linnatingimustes võivad olla koheselt ?haaratavad? vaid 30 - 60 klientidest. Iga lahenduse omahind on kallis ja seetõttu kujunevad kalliks ka teenuste hinnad. Hinnalangust on loota pärast standardiseerimist.

Traadita interneti mõju andmesideturule on väike eelpool loetletud puuduste tõttu. Samas on täiendavate tehnoloogiate kasutuselevõtt tervitatav, sest laiendab kasutajate arvu. Ka Eesti Telefon algatas seetõttu traadita interneti pilootprojekti ja loodab esimeste ühenduste pakkumiseni jõuda maikuus.