Eesti maapõuest tuleb kümneid tonne ressurssi, mis kahekordistaks teede eluiga
- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
Energiasalv rajab Paldiskisse vesisalvestit võimsusega 500 megavatti, ehituse käigus peaksime kätte saama ligi 38 miljonit tonni gneissi. Vesisalvesti peaks valmima 2031. aastal, väiksemas mahus võiks see elektrit salvestada kaks aastat varem.
Gneissi saaks kasutada pea kõikides teedekihtides ja sellega saaks asendada graniiti, mida impordime praegu põhjanaabritelt. “Ma ei näe takistust, et gneiss asendaks kogu teede vajaduse mitte ainult viieks aastaks, vaid ka 10, 15, 20 aastaks,” ütles saates insener ja TalTechi teetehnika lektor Ain Kendra.
Kui peakillustikust aluskiht kestab 20 aastat, siis gneissist alus võiks vastu pidada 40 aastat.
Täna me oma loodusvarasid mõistlikult ei väärinda, tõdes samuti teedeehituse taustaga insener Alar Tooming, kes on täna Rail Baltica projektijuht.
“Kui me kvaliteetseid materjale liiga palju mulletes või katendites ära kasutame, siis meie lapsed või lapselapsed ei saa enam toota [teid] kvaliteetsetest materjalidest, vaid sõna otseses mõttes nad peavad hakkama sitast saia tegema,” rääkis Tooming.
Samuti rääkisid insenerid saates, miks ei kasuta me laialdaselt Rail Baltica ehitusel aherainet, nagu viis aastat tagasi raudteetrassi planeerimisel lubati.
Ka kirjeldasid Kendra ja Tooming tänase teedeehituse ja materjalikasutuse probleeme ning lahendusi.
Küsis Karmen Laur.
Enimloetud
Viimased uudised
Kaks kolmandikku eestlastest ostab kaupu otse Hiinast
Kaks kolmandikku eestlastest ostab kaupu otse Hiinast
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele