Veinikultuur teeb maksa haigeks

Veinitootjate propaganda on langenud viljakale pinnasele: punast veini peetakse prantslaste tervisenapsiks, mis südamele aiva head teeb. Head veini mekkides ununeb, et kuigi prantslastel on südamehaigusi vähem, on neil palju rohkem alkohoolset maksatsirroosi. Teadustööd, mis on seadnud punase veini südamesõbralikkuse hoopistükkis kahtluse alla, on nagu hüüdja hääl kõrbes.

?Edukad mehed saavad oma tööga tublisti hakkama, aga neist osade maksaanalüüse on masendav vaadata,? ütleb Tallinna Meremeeste Haigla gastroenteroloog Triin Remmel.

Veinikultuuri tundmist propageeritakse kui osa eduka inimese imagost. Paljud väliselt säravad juhid on tegelikult üle töötanud ja stressis. ?Seepärast on meil liiga palju mõõdukaid tipsutajaid,? nendib Triin Remmel.

Enamik maksahaigeid on igati korralikud ja elus edasijõudnud inimesed. Küsimusele ?Kas te joote alkoholi?? vastab enamik neist, et ei joo. Tohtri täpsustavate küsimuste peale tuleb aga välja, et punast veini või õlut juuakse küll. ?Lahjemad margid nagu enam polekski kellegi jaoks alkohol,? tõdeb Triin Remmel. Joomiseks peetakse viinaklaasi tühjendamist, mitte Long Drinki, mida igal õhtul telekat vaadates action-filmi kõrvale rüübatakse.

Nii täituvad haiglad 30.?40. eluaastates meestega, kelle maks on rasvunud või hullemal juhul juba sidekoestunud. Haruldased pole enam 20. eluaastates noormeeste rasked maksakahjustused. Ja nad ei ole alkohoolikud, sest nii noores eas on joomatõbi jõudnud maha murda väheseid. Nad pole salaviina joojad ega ammugi mitte asotsiaalid. Tsüklisse sattunuid satub haiglasse vähe. Ka ravikindlustuseta isikuid on maksa pärast haiglas vähe, ja kes siiski sinna satub, on toodud viimases hädas kiirabiga.

Tavaliselt ükski arst noortelt niisama maksaanalüüse ei võta. Jumal tänatud, kui hommikused iiveldushood, kõhuvalu või miskipärast tekkinud hirm mehepoja õigel ajal perearsti juurde viivad. Selliste haigusnähtude korral laseb hea perearst teha maksaanalüüsid ja kui neis midagi ärevusttekitavat on, siis suunab gastroenteroloogi juurde.

Enamasti satutakse arsti vaatevälja siis, kui maksahäda on nahavärvi kollaseks muutnud või kõhu ebaloomulikult punni ajanud. Haigus on siis juba kaugele arenenud.

Maksatsirroos tekib nii 10?20 protsendil alkoholi kuritarvitajatest. Enamikul läheb maks rasva. Kes napsutamisele piiri ei pane, saab tõenäoliselt aja jooksul kroonilise maksapõletiku. Sellest samm edasi ongi maksatsirroos.

Maksahädaga käsikäes võib tipsutajat tabada ka närvikahjustus, mis tavaliselt algab jalgadest. Ütlus, et alkohol murrab jalad alt, saab siis tavatähendusest veelgi süngema varjundi. Jalanärvide tundlikkus muutub niivõrd, et täiskaines olekus on raske püsti tõusta ja liikuda saab raskematel juhtudel vaid tippival sammul. Jalad võivad nii õudselt valutada, et arst on sunnitud leevenduseks tugevaid valuvaigisteid süstima. Seda pole aga hea teha inimesele, kellel on juba millestki sõltuvus.

Kas siis peaks olema täiskarsklane? Triin Remmel seda ei arva, sest tunnustatud normide järgi on naistel kahjutu alkoholiannus ööpäevas kuni 20 ja meestel kuni 60 grammi absoluutset alkoholi. Naistele on vähem lubatud, sest nende kehamass on väiksem ja ka sõltuvus kipub neil kiiremini välja kujunema. ?Tõenäoliselt on see seotud ka naissuguhormoonide ja menstruaaltsükliga, kuid mismoodi täpselt, ei osata öelda,? märgib Remmel. Kõik, mis on joodud üle selle normi, võib kahjustada maksa. ?Ja seda ütlen ma veel: kui teie geenid on kehvad, siis ei tohiks te isegi mitte nii palju juua,? märgib Triin Remmel. Nii maksahaiguse teke kui ka alkoholismi kujunemine on eelsoodumuslik.

Mõne teadusliku töö autorid on seisukohal, et kes tahab ilmtingimata alkoholiga pingeid leevendada, valigu kahest halvast parem: pigem korralik pidu nädala lõpus kui iga päev paar pitsi viskit.

Juba praegu põhjustab alkohol 80% kõikidest Eesti elanike maksahaigustest, kuid tulivee osakaal on järjest suurenemas. Triin Remmeli sõnul on tegemist kohutava probleemiga, millele on viimane aeg hakata rohkem tähelepanu pöörama.

Kui naistele lubatud 20 grammi ja meesterahvaste 60 grammi õlleks ümber arvestada, on naiste norm kuni pool ja meeste norm kuni poolteist liitrit lahjat õlut päevas. Suvi ja õllejoomise hooaeg on tulemas, igaühel oleks hea oma piiri teada. ?Üle selle on kõik juba liig mis liig,? märgib Triin Remmel.

Võib nii olla küll, et maks veinijoomise pärast kannatab. Kuid ? ühest küljest näitab maksaanalüüs selgesti tagajärge. Teisest küljest pole sugugi nii selge, kes mida täpselt joonud on ja mis maksa on ära rikkunud.

Ma pole küll vastava ala inimene, aga tõmbaksin joone kange alkoholi ? joodagu seda haljalt või toonikuga ? ja veini vahele. Olen lugenud üht monograafiat alkoholi toime kohta. Kange alkohol mõjub selle järgi maksale halvemini kui vein. Veinis on orgaanilisi ühendeid, mis kergendavad alkoholi lagundamist maksas. Veini puhul peaks maksale kriitiline kogus olema suurem. Aga tõsi ta on, et prantslaste südamed on korras, aga maksad haiged.

Meesterahva absoluutse alkoholi 60grammine päevanorm teeb kokku kaks-kolm klaasi ehk umbes pool liitrit veini. Täpne kogus sõltub veini kangusest. See pole ju veininautijate diskrimineerimine. Ja rohkem tõesti ei maksa, sest see pole sugugi väike kogus. Minagi ei julgeks rohkem soovitada.

Autor: Eha Laanepere