Ameeriklasi ootavad Eestis kampsunid ja ?Mulgi polka?

Haapsalu ettevõtja Boriss Grigorjev saatis kampsunikuduja-naised maikuust kollektiivpuhkusele, sest ilmatu suur virn Ameerika turistidele mõeldud kampsuneid on valmis kootud. ?Põhiliselt lähevad ameeriklastele suurused M ja XL,? rääkis ASi Apeks Tekstiil omanik ja juht Grigorjev. ?Värvidest eelistavad lapsed punast, täiskasvanud aga sinist ja musta.?

Grigorjevi sõnul kasvatavad kruiisituristid tema Tallinnas asuva kaupluse käivet märgatavalt, praegusele viiele töötajale palgatakse suvehooajaks sama palju lisaks.

Kaubast siiski puudus ei tule, sest niipea, kui kampsunivirna põhi paistma hakkab, kamandatakse 50 naist Haapsalus taas kudumismasinate taha. Kui palju kapsuneid suve jooksul kodumaad vahetab, keeldus Grigorjev siiski avalikustamast.

Villaste kampsunite kõrval sobib kruiisituristile hästi ka lina. ?Meilt ostetakse laudlinu, linikuid, voodilinu,? loetles Salvator Botique?i müüja Tanja. ?Tavaliselt teatatakse isegi ette, millal mingi laev saabub, et saaksime lisatööjõudu palgata.?

Tanja kinnitusel tunneb müüja kruiisituristi eksimatult ära. Kui suure rahasumma keskmine turist poodi jätab, keeldus Tanja aga ütlemast.

Salvator Botique?i naabruses tegutseva OÜ Zlobin Suveniiri tegevdirektori Juri Lastovski kinnitusel suureneb Tallinna külastatavate turistide hulk aasta-aastalt tuntavalt ja turistid ostavad suveniiripoodidest kõike, käivet see aga oluliselt ei mõjuta. ?Sama palju kui kasvab turistide arv, tuleb juurde ka kauplusi,? ütles ta.

Lisaks eelnimetatutele mahuvad kruiisituristile pakutavasse valikusse Helina Tilga keraamikakauplus ja Katariina Gild, Kristalligalerii jt.

ASi Tallinna Sadam peaspetsialisti Tiina Liitmäe sõnul ei lahku maale tulnud kruiisituristid Tallinnast kunagi tühjade kätega, mingid kaubareisijad nad aga pole. ?Roosa-lillakirjuid vakstukotte nad enda järel ei venita,? rääkis Liitmäe.

Ka pole linnaringil käivad kruiisituristid napsisõbrad, sest külluslik söögi- ja joogivalik käib laevas reisi hinna sisse.

Kõik laevareisijad siiski maale ei astu ja seega lahkub Eestist villase kampsuni või linase lauakattega kolmveerand sadamas peatunud rohkem kui 140 000 kruiisituristist. Kui iga linnaringil käinu ostab aga keskmiselt 500 kroonigi eest esemeid, tähendab see vähemalt 50 miljoni kroonist käivet, siia lisandub sadamamaks.

Nii mõnigi laev aga Tallinna kaupmehi ning sadamat ei rõõmusta, sest kai ääres pole vabu kohti. ?Kruiisilaevade sihtmärk pole Tallinn, vaid Peterburi ja paljuski sõltub laevade liikumisgraafik sealsete muuseumite lahtiolekupäevadest,? kinnitas Liitmäe.

Samas pole Tallinn ka rahateest kõrval. Aastal 1999 oldi Cruise Europe edetabelis kruiisilaevade külastuste arvult teine, eelmisel aastal aga neljas.

Tänavu plaanib Tallinna Sadam ühe võimalusena OÜ Royal Service abil hakata kõiki kruiisituriste senise puhkpillimuusika asemel tervitama ?Mulgi polka?, rahvariides neidudeja sadamakaile üles seatud palkmajadega, kindlasti aga eestikeelse ?terega?.

Ülehomme Tallinna põikav tänavune esimene tõeline kruiisilaev, 1700 reisijaga Norwegian Dream jääb uudsest vastuvõtust kindlasti ilma. Töömehed alles kõpitsevad väikese sauna suuruste palkmajade kallal, pealegi pole Tallinna Sadam oma lõplikku otsust teinud.

Põhjust tervitustseremoonia arendamiseks aga on, sest maailmas ringleb umbes 10 miljonit kruiisituristi ja lähiaastatel valmib 50 kruiisilaeva.

Turiste maale meelitada on aga üha raskem, sest suurematel laevadel hoiavad turiste lisaks veelõbudele kinni liuväljad ja alpinismiseinad. Tallinnal tuleb eelkõige konkureerida aga Helsingiga.