- OMX Baltic−0,53%295,57
- OMX Riga0,27%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,48
- OMX Vilnius−0,23%1 202,31
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,28%9 111
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,55
- OMX Baltic−0,53%295,57
- OMX Riga0,27%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,48
- OMX Vilnius−0,23%1 202,31
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,28%9 111
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mitte tasuta hüve, vaid kasulik võimalus
27 Eesti juhtivat visionääri paiskasid pärast kahepäevaseid mõttetalguid avalikkusse idee, et aastaks 2004 peab internet olema avalik tasuta hüve, st selleks ajaks peab igal inimesel peaministrist Padaoru pensionärini kodus olema tasuta interneti kasutamise võimalus. Riik garanteerib ligipääsu.
Äripäev ei toeta sellist ideed. Me näe põhjust, miks riik peaks garanteerima osale ettevõtetest hea käibe ja maksma kinni maksujõuliste internetikasutajate sidearved. Eesmärk peab olema muuta interneti kasutamine inimestele kasulikuks tegevuseks.
Ka Äripäev on juhtkirjaliselt väljendanud seisukohta, et tasuta internet peaks olema iga inimese põhiseaduslik õigus. On olnud aega aru pidada. Õigus millelegi tuleb siiski välja teenida ja õiguse eest tuleb maksta. Kui visionäärid võrdlevad interneti kasutamise õigust õigusega kasutada teid ja tänavaid, siis ka teede kasutamine on meil kütuseaktsiisiga maksustatud. Kui riik hakkab interneti kasutamist kinni maksma, võib see tekitada nn uus- või virtuaalpõllumajanduse efekti sadade toetuse liikidega. Internetiühenduse pakkujatele järgneks varsti arvutimüüjad loosungiga ?Igale leibkonnale tasuta arvuti!?.
Üks visionääridest, IT-guru Linnar Viik märgib, et avaliku hüvena käsitletav internet aitab tõsta internetikasutajate hulka ka siis, kui turumehhanismid seda enam ei suuda. On ju praegugi internetikasutajate arv stabiliseerunud 32%-l elanikest. Võimalik, et n-ö tasuta lõuna toob sööjaid juurde. Ent leidub ka küllalt palju põhimõttelisi pujääne, kes ka siis, kui neile kuitahes palju peale makstaks, leiavad, et see raha on palju kasulikum millekski muuks kasutada.
Hoopis parema efekti annab see, kui inimesel tekib arusaamine, et interneti teel on tal palju kasulikum pangateenuseid kasutada kui panga- või postkontorisse kõndides. Või et maksuametis tundide kaupa sabas seismise asemel on e-maksuametis oma tulude deklareerimine tunduvalt lihtsam ja mugavam. Või et internetiühendusega kodutöökoht hoiab kokku hulga tööle ja tagasi sõitmise kulusid, rääkimata ajast. Need on vaid üksikud näited, ent kui inimestes tekib selline teadmine, tõuseb ka internetikasutajate arv. Tekib vajadus internetiühenduse järele, huvi interneti kasutamine endale selgeks teha.
Siis tekib tehnoloogiline arenguhüpe, Eestist saab üks kiiremini arenevaid ja välisinvestoreile atraktiivsemaid riike. Ja alles siis saab internetist heaolu, konkurentsivõime ning majanduskasvu vedur ? mis oligi visionääride eesmärk. Ent see peab olema n-ö rahva algatus, ehk motivatsiooni internetti kasutada peavad panustama nii ettevõtted kui ka eraisikud. Luua keskkond kiireks majanduskasvuks peaks olema kõigi auasi. Tasuta hüve idee on vaid osale ettevõtteist riigi rahaga turunduse tegemine ja käibe kindlustamine. Vaata Maailma projektiga ühinenud firmad, kes seadsid eesmärgiks, et Eestist saaks internetiriik nr 1, soovivad sellesse panustamise nüüd riigi kaela lükata.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele