Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gunnar Okk: Keeldumine vallandab negatiivsed mõjud
Kas pooldate Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ja kui kiiresti see teie arvates toimub?
Pooldan. Realistlikult hinnates võiks Eesti liitumine ELiga toimuda aastatel 2004?2005.
Mis juhtub Eestiga, kui otsustame ELi siiski mitte astuda?
Kui Eesti peaks tõesti tegema otsuse mitte astuda Euroopa Liidu liikmeks, siis vallandab see suure tõenäosusega meie jaoks negatiivsete mõjude ahelreaktsiooni.
Euroopa Liit ei toeta enam samal määral Eesti erinevaid teadus- ja arendusprojekte. Eesti ekspordile Euroopa Liidu maadesse kehtestatakse osaliselt tolle ja piiranguid, impordile Euroopa Liidu maadest antakse samas aga kohalikke eksporditoetusi. Teiselt poolt ei ole Venemaal aga mingit põhjust oma tollibarjääre Eesti suhtes lõdvendada. Seega väheneb maailma suurkontsernide huvi Eestisse investeerida, kuna eksport Eestist on raskendatud. See aeglustab lääne oskusteabe juurdevoolu Eestisse, samas muutub Eesti kodanike võimalus Euroopa Liidu maades tööd saada minimaalseks. Venemaaga seotud kapitali osakaal majanduses tõenäoliselt suureneb, mis võib kaasa tuua üleüldise läbipaistvuse vähenemise, see omakorda aga korruptsiooniohu suurenemise. Rahvusvaheline riskireiting halveneb, mis põhjustab Eestisse sisselaenatava raha hinna tõusu.
Autor: ÄP