Eestlased laenavad järjest julgemalt

Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütles, et keskmine eluasemelaenu summa on selle aasta esimese kuue kuuga mullusega võrreldes Ühispangas kasvanud üle 50 000 krooni võrra 243 000 kroonini. Pikenenud on ka keskmine laenutähtaeg ? 9,2 aastalt 10 aastale.

Tänavu väljastati Ühispangas kuue kuuga 994 eluasemelaenu summas 242 miljonit krooni, eelmisel aastal anti sama perioodi jooksul 1022 eluasemelaenu 195 miljoni krooni eest.

?Kuigi 2001. aasta alguskuud olid Ühispangas eluasemelaenu väljastamise osas tagasihoidlikud, siis mai ja juuni olid edukamad,? ütles Messimas. ?Eluasemelaenu väljastamist Ühispangas on kindlasti küllaltki palju mõjutanud uued eluasemelaenutooted, mille pakkumist alustati 2001. aasta mais ? 8protsendilise fikseeritud intressiga Eluasemelaen Noortele ja eluasemelaenu, elukindlustuse ja kogumiskindlustuse kombinatsioon Preemialaen.?

Hansapanga eralaenu arendusosakonna juhataja Kersti Arro ütles eile, et võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on Hansapank andnud tänavu esimesel poolaastal 14 protsendi võrra rohkem kodulaene.

?Kuue kuuga on väljastatud 600 miljonit krooni eest eluasemelaene, juurde on tulnud umbes 2500 kodulaenuklienti,? rääkis Arro.

2000. a juunis oli Hansapangalt kodulaene võetud 110 miljoni krooni eest, tänavu juunis kasvas see summa 137 miljonile kroonile.

?Laenude müümist on suurendanud ka intressi langus võrreldes 2000. aasta juuniga 1,25 protsendi võrra,? lisas Arro. Juunis oli Hansapanga keskmine kodulaenu intress ca 9,4%, suuremad summad müüakse soodsama intressiga ja väiksemad summad pisut kõrgema intressiga.

Keskmine laenusumma on Hansapangas 150 000 krooni, keskmine laenuperiood jääb 10?15 aasta piiresse.

ASi Hansa Liising Eesti direktor Tarmo Kärsna ütles, et 2000. aasta esimese poolaastaga võrreldes näitab eluaseme osas sõlmitud liisinglepingute arv vähenemise trendi. ?Eelmisel aasta mais sõlmiti 210 eluasemeliisingut, sellel aastal vaid 166,? ütles Kärsna.

Muude liisingutoodete osas on Hansa Liisinguga sõlmitud lepingute arv kasvanud. ?Seoses automüügi kasvuga ületab see aasta eelmist aastat,? kinnitas Kärsna.

Keskmiselt sõlmitakse Hansa Liisingu kaudu kuus 1000 liisinglepingut, millele lisandub veel EGO kaart ja EGO järelmaks. 2000. aasta aprillis-mais sõlmiti kokku 2129 liisinglepingut, tänavu aprillis-mais kasvas see arv 2384-le.

Sampo krediiditoodete müügiosakonna juhataja Arvi Lipp ütles, et Sampo Pank väljastas tänavu esimesel poolaastal kokku ligi 130 miljoni krooni eest eluasemelaene. Selle aasta esimese kuue kuu jooksul võeti Sampolt kokku 562 eluasemelaenu keskmise suurusega 231 500 krooni.

Mullu väljastas Sampo esimese poolaasta jooksul rohkem kui poole vähem ehk 251 eluasemelaenu kokku 74 miljoni krooni eest, laenu keskmine summa oli 295 000 krooni.

?Eluasemelaenude võtmine on tunduvalt aktiviseerunud. Mõjutanud on seda ennekõike laenutingimuste kliendile soodsamaks muutumine, näiteks intresside alanemine, omafinantseeringu osakaalu nõude vähenemine Noore Pere ja Noore Oma Kodu laenu võimaluse kaudu, kuid ka muude lisatagatiste kasutamine,? ütles Lipp. ?Vähe tähtsustada ei saa ka aktiivset kinnisvara arendust, misläbi on tekkinud üsna ohtralt uute korterite ning elamute soetamise võimalusi,? märkis ta.

Eluasemelaenude pikkus on Lipu sõnul jäänud võrdluses möödunud aastaga samale tasemele ? 2000. aasta I poolaastal oli see keskmiselt 9,1 ning tänavu 9,3 aastat.

?Aktiivseimad kuud olid nii aastal 2000 kui ka 2001 mai ja juuni,? lisas Arvi Lipp.

Eelmise aasta lõpus läbiviidud Emori uuring näitas, et laenukoormus on 22 protsendil Eesti peredest, enim on laenu võtnud 18?29aastasted.

27aastane siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsi osakonna juhataja Lauri Tabur võttis korteri ostmiseks laenu eelmise aasta veebruaris Kinnisvaraekspressi kaubamärgi all tegutsevast Kinnisvarafinantseerimise ASist.

?Valisin selle firma, kuna taotluse esitamisest raha saamiseni läks ainult 1,5 päeva aega, pangas oleks rohkem aega läinud, olukord oli pankades bürokraatlikum,? rääkis Tabur. ?Praegu võtaksin aga laenu pigem pangast, pangad on muutunud atraktiivsemaks,? tõdes ta.

Investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg ütles, et eluasemelaenude aktiivne võtmine on normaalne praktika üle maailma. ?Sellist praktikat, et kogutakse raha ja siis ostetakse maja sularaha eest, seal pole,? sõnas Sumberg. ?Probleem, et inimene ennast ?lõhki laenab? võib tekkida aga siis, kui võetakse tarbimislaene, liisinguid ja elatakse üle oma võimete.?

Emori andmeil on Leedus laen 6 protsendil peredest, Lätis on laenajaid kaks korda rohkem, 13 protsenti.