Olümpiamängud avavad Hiina turu

Pekingi valik 2008. aasta suveolümpia paigaks on kui pitser, mis teise suure muutusena veel tänavu WTO liikmeks pürgiva Hiina võrdsena suurriikide hulka kinnitab.

Inimõiguslaste meelehärmiks on Lääne lootused seotud valdavalt väljavaatega maailma suurima turu avanemisest ning Hiina kaubandus- ja majanduspoliitika paindumisest rahvusvaheliste reeglite raamesse. Ühine nimetaja on omaette hoidnud Hiina integreerimine maailma majandusse.

Oma 1,2 miljardi elaniku ning 7?8 protsendi suuruse aastase majanduskasvuga on Hiina maailma suurima potentsiaaliga kasvuturg ning võrreldav kaalukuselt USA turuga sedamööda, kuidas elatustase kasvab. Kommunistlikust riigikorrast hoolimata on varaline kihistus suur ning 100 miljonit hiinlast võib ostujõult kõhklemata lääne tarbijatega samale pulgale panna. Lisaks kasvab keskklass, praegu arvatavalt 200 miljonit inimest, kelle sissetulekud jäävad aastas 12 000 USA dollari piiresse. USAd arvestamata on Hiina välismaistelt otseinvesteeringutelt maailmas esikohal.

Olümpiamängude sponsoriks olek loob lääne firmadele soodsad võimalused toodete reklaamiks ning seostamiseks positiivsete emotsioonidega. Seda lisaks ahvatlevatele lepingutele ? ürituse eelarve on üle 20 miljardi dollari, hõlmates spordirajatiste kõrval nii transpordi infrastruktuuri, keskkonnasüsteeme kui sidevõrkude väljaehitamist.

Mängudeks valmistumine lisab aastani 2008 Hiina majanduskasvule 0,3?0,5 protsendipunkti aastas. Majandusest vähem oluline ei ole olümpiamängude ühendav mõju Hiina ühiskonnale, mida järk-järgult turujõududele avanedes ootavad ees rasked muutused.