Peakorter city?s paneb firma mainele aluse

Tollipiiranguteta Euroopa Liidu rahvastik on kasvanud üle 350 miljoni, ettevõtted punuvad üha laialdasemaid filiaalide võrgustikke, teenused, mis hiljaaegu olid saadaval vaid metropolides, on nüüd igapäevased juba kaugemaski kolkakülas. Paiksetest traditsioonilistest bürookolossidest aga ei loobuta, pigem vastupidi ? rendihinnad kerkivad pea kõigi Euroopa pealinnade city?des, eriti kõrges hinnas on Londoni, Moskva ja Pariisi ärikvartalite kontoripinnad, samas europealinn Brüssel paistab silma keskmisest madalama hinnaklassi poolest.

Tänapäeva valgekrae mobiilbüroo koosneb sülearvutist ja mobiiltelefonist, mis võimaldab põhimõtteliselt töötada ükskõik millisel ajal ükskõik kus.

Samas veedavad inimesed üha enam oma tööajast klientide, konkurentide või koostööpartnerite büroodes. Sellepärast on büroohoone asukoht, välisilme ja sisekujundus oluline indikaator näitamaks korporatsiooni strateegiat, positsiooni, mainet ning usaldusväärsust. Asjaolu, mistõttu endast lugupidavad maailmafirmad püüavad oma peakorteritele ja esindustele kuulsates maailmalinnades võimalikult eksklusiivset asukohta leida ning silmatorkavat arhitektuuri järgida. See on välja kujunenud ja muutumatult püsiv reegel, millest peavad kinni nii moodsat arengustrateegiat järgivad uusfirmad kui ka maailmanimega konservatiivsed ettevõtted.

Euroopa suurlinnade äripiirkondade väljakujundamisel mängivad linna traditsioonidest ja ajaloost lähtuvalt rolli erinevad lähtepunktid. Brüsselis näiteks koondub uus büroohoonete keskus city?st välja lennujaama lähistele, sest kesklinn on suletud rongidele ja muule transpordile. Lähema kolme aastaga lisandub Brüsselisse umbes 450 000 m² uut büroopinda. Vaatamata sellele prognoosivad analüütikud praegu Euroopa keskmiste hulka kuuluvate rendihindade tõusu.

7,2 miljoni elanikuga Londonis on kinnisvara hinnad viimase aastaga tõusnud keskmiselt 23. Sh on minimaalse vakantsusega city ümbruskonna büroode rendised uute investorite tulekust tingitud hinnasurve tõttu kasvanud 12. Saareriik püüab parandada ühendusteid mandriga, rajades uue Londoni Kings Crossist lähtuva ja lennujaama läbiva raudteeharu Eurotunnelisse.

Pärast 1996. aasta majanduslikku madalseisu on Pariisi bürooturg asunud tõusuteele, eriti on see elavnenud tänavu, väljendudes rendihindade pidevas tõusus ja vabade pindade vähenemises. Pariisi büroopindade maastikule on iseloomulik asjaolu, et city?sse on koondunud ligi 40 linna kõigist büroopindadest, vakantsusega 1.

Ljubljana kesklinn on hästi planeeritud, väike ja kompaktne, viimase 15 aasta jooksul on Sloveenia pealinna aktiivne äritsoon kesklinnast väljunud. Rendihinnad püsivad stabiilsetena. A-klassi büroopindasid hõivavad peamiselt rahvusvahelised suurfirmad, kohalikud ettevõtted peavad leppima mõnevõrra madalamatasemeliste pindadega.

Moskvas lisandus eelmisel aastal 220 000 m² A-kvaliteedi kontoripinda, Venemaa pealinna kõige atraktiivsemad on 2000?3000 m² suurused büroopinnad, 2001. aastal rajatakse 170 000 m² uut kvaliteetset kontoripinda. Vakantsus on küll suhteliselt kõrge ? 26, kuid see väheneb pidevalt.

___________________________________________

Vt. ka graafikut: A-kvaliteediklassi büroopindade keskmised hinnad Euroopa pealinnade city?des