Eestist võiks saada põlevkiviuuringute keskus

Viimaste kuude arengud on hoidnud Eesti olulisima maavara põlevkivi kasutamise efektiivsuse avalikkuse tähelepanu all. Tegu on Narva Elektrijaamade erastamisega. Eesti liitumiskõnelused ja oodatav ühinemine Euroopa Liiduga aga viitavad vajadusele senisest põhjalikumalt mõtestada põlevkivi väärtus Eesti jaoks. Kõne all on ju põlevkivile eristaatuse taotlemine.

Põlevkivikeemiatööstus on hetkel jäänud teenimatult tagaplaanile. Samas näitavad arengud maailmas järjest enam suundumust põlevkivi kasutamiseks eelkõige keemiatööstuse toormena. Eesti osa maailma keemiatööstuses vajab senisest enam tähelepanu ja teadvustamist eelkõige eestlastele endile. Ida-Virumaa on ju üks Eesti ekspordi tugevamatest arendajatest, sealsetest firmadest suur osa tegutseb keemiatööstuse vallas. Regiooni mitmes keemiatööstusettevõttes on ametis arvestatav osa Ida-Viru tööjõust. Nt Viru Keemia Grupp on tööandja 1500 inimesele. Mõeldes kaevuritele, on keemiatööstus kaudselt tööandja ka osale energeetikasektorist. Seega on põlevkivikeemiatööstusel oluline osa regiooni sotsiaalse stabiilsuse säilitamisel ja kasvatamisel.

Põlevkivi on toormeks paljudele eripärastele toodetele, mida ei saa ühestki teisest keemiatööstuses kasutatavast toormest. Meil kaevandatavast põlevkivist põletatakse 90, õliks jt produktideks töödeldakse 10. Ehkki põlevkivis sisalduv mineraalne osa on ja jääb õitootmise jääkproduktiks, oleme alustanud uuringuid, et selgitada võimalusi rakendada tehnoloogiat, mis lubaks kätte saada kogu kivis peituva õli, samas väheneks ühe õliühiku tootmiseks kasutatava põlevkivi kogus oluliselt. See on üks võimalus põlevkivikeemiatööstuse efektiivsuse tõstmiseks.

Keskkonnasäästlikkuse kontekstis väärib esiletõstmist fakt, et õlitööstuse jääkprodukti ? poolkoksi ? saab taaskasutada. Ses suunas teevad regiooni firmad aktiivselt koostööd. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võib nt Kunda Nordik Tsement kasutada ära kolmandiku poolkoksist. Seni on ebaselge, mida tähendab ELiga läbirääkimistel taotletav põlevkivi eristaatus. Eesmärk peaks olema Eesti põlevkivitootmise arengu tagamine ja seniste kogemuste rakendamine valdkonna uuringuteks, tootmise rahvusvahelisel tasemel hoidmiseks. Põlevkivikeemiatööstuse areng, mis toetab hulga Ida-Viru töötajate kindlustunde tõstmist, eeldab riigi selgeid otsuseid.

Üks näide põlevkivikeemia arengu tagamise võimalustest on keskkonnateemalised otsused. Fikseerida tuleb saastetasu määrad. Riigi ja firmade võimalikult mõistlik kokkulepe on eeldus kogu piirkonna (mitte ainult põlevkivikeemiatööstuse) arengule. Kohalikke olusid arvestavad saastetasud on vajalikud nii ettevõtete arenguks kui töökohtade säilimiseks/kasvuks. Firmad otsivad juba praegu võimalusi reostuse vähendamiseks.

Parim, mida riik omalt poolt saaks teha, on toetada põlevkivikeemiatööstuse ettevõtteid nende taotlustes, nt osaleda jääkreostuse likvideerimise rahastamisel. Ilmselt oleks võimalik toetust taotleda ka Euroopa abiprojektidest. Seni on põlevkivi eristaatusega seostatud sotsiaalsete ja keskkonnakulude katmist põlevkivienergeetika ümberkujundamiseks, mis hõlmaks sotsiaalsete ja keskkonnakaitse kulude katmist, kohaliku energia kasutamist soosivat elektriturukorraldust ja toetust põlevkivikeemia arendamiseks.

Põlevkiviõli kui kohaliku ja strateegilise sõltumatu kütuse tootmine vajab põlevkivi eristaatuse määratlemisel kindlasti eraldi tähelepanu. Igal juhul peaks põlevkiviõli tootmise vajalikkus olema Eestis riiklikul tasemel tunnustatud, võib loota, et ka Euroopa saab meist ses osas aru.

Eesti põlevkivi on väärtuslik ka paljuks muuks, kui põletamiseks elektrienergia saamise eesmärgil. Põlevkivikeemiatööstuses antakse Eesti kohalikule maavarale selge lisaväärtus ning enamasti eksporditav toodang annab panuse Eesti ekspordibilansi tasakaalustamisele.

Meil on oskusteave, kogemused, heal tasemel teadusuuringud. Eestist võiks kujuneda Euroopa põlevkiviuuringute keskus ja tööstusharu taimelava. Seniste traditsioonide väärtustamine läbi jätkuva arengu on väljakutse Eesti keemiatööstusettevõtetele ja teadlastele.