Viljandi plekkpoed vahetavad peagi silti

Inimeste jaoks, kes sattusid Viljandisse viimati viis-kuus aastat tagasi, on Mulgimaa pealinn kohati ilmselt tundmatuseni muutunud. Täpsemalt öeldes ?põhjalikult ümber ja/või juurde ehitatud. Ning kuigi Viljandi paadimees tundub Ülemiste vanakesest sõbralikum ega ähvarda linnale valmimise korral vett peale lasta, pole see protsess sugugi lõppenud.

Nii on tänavugi Viljandis mitu ehitust ühekorraga tules. Kesklinnas peaks valmima uus bussijaam, kohalikus korruselamute piirkonnas Männimäel aga kaks suurt kaubanduskeskust. Küllap usuvad kaupluste rajajad sellel turul veel ruumi leidvat, ehkki Viljandis on juba mitu suurt n-ö plekkpoodi olemas.

Mina aga hästi ei usu. Seda pessimismi kinnitas ka 23. augusti Äripäevas kirjeldatud pankurite mure kaubandusse antud laenuraha saatuse pärast. Asjatundjate hinnagul igatahes ei tundu jaekaubanduse tulevik Eestis praeguse hoogsa laienemise juures sugugi roosiline, sest elanike ostujõud ei jõua selgelt sellele järele tulla.

Tarbijana võib poodide kerkimisest muidugi ainult rõõmu tunda. Valikuvõimalus suureneb, lisaks on selge, et turule püsima jäämiseks peavad uued plekkpoed kaasa tooma senisest rohkem soodustusi püsikliendile.Igasugu soodustustele vaatamata ei pruugi siiski suurpoodidesse ostjaid piisavalt jaguda. Lisaks ostujõu ette kerkivatele piiridele avaldavad kaubandusele mõju Viljandi(maa) elanike arvu kahanemine ja asjaolu, et palju seda sööki ja esmatarbekaupu niisama, üle vajaduste ikka ostetakse ? esmatasand küllastub üsna kiiresti.

Õnneks tunduvad sellised plekkpoed ehituslikult päris universaalsed. Kui kaubariiulite vahel ringi liikuvate ostjate arv langeb kriitilisest piirist allapoole, saab ehk samas hakata rahuldama elanike teiseseid vajadusi. Usutavasti on võimalik need kerge vaevaga umber ehitada näiteks tantsusaaliks, bowlinguradadeks või squashiklubiks. Korralikest meelelahutuspaikadest on Viljandis, erinevalt poodidest, igatahes praegu küll puudus käes.