Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hüvasti, Pro Kapital!
Eelmine nädal tõi kohalikule väärtpaberiturule täiesti pretsedenditu uudise ? Tallinna Väärtpaberibörsi (TVB) noteerimiskomisjon otsustas lõpetada ASi Pro Kapital Grupp väärtpaberitega kauplemise, kuna mainitud emitent ?pani korduvalt toime börsi reglemendi sätete rikkumisi, millega võidi kahjustada investorite huve.?
Pro Kapitali kohta on ajakirjanduses esitatud viimasel ajal hulgaliselt väiteid, nagu oleks ettevõte sõlminud põhiliselt ühe isiku initsiatiivil tehinguid, mis on teistele aktsionäridele kahjulikud, ning börsile valetanud. Kui ajakirjanike kompetentsi olukorra lahkamisel võivad mõned isikud seada kahtluse alla, siis börsi noteerimiskomisjoni kompetentsis kahelda ei saa. Börs andis oma otsusega selge signaali, et nende hinnangul ei kannata mõningad seigad ettevõtte tegevuses kriitikat. TVB oli esimene institutsioon, mille järelevalvemenetlus jõudis konkreetse resultaadini. Ainukeseks küsimuseks jääb, miks alles nüüd? Spekulatsioone võimalike kuritarvituste kohta oli liikvel ju varemgi. Ka ei ole TVB riiklik institutsioon, kellel seisab enese tõestamine alles ees.
Pro Kapitaliga seotud isikute tegevusest võib leida mõndagi harivat. Esiteks on ajakirjandusest läbi käinud informatsioon Pro Kapitali nõukogu esimehe Ernesto Preatoniga seotud ettevõtete aktsiate müügimeetoditest. Väidetavalt kasutatakse Itaalias agressiivset ukselt-uksele müümist, kus investoritele pakutakse ?aktsiaid? ning räägitakse investeeringute fantastilisest tulususest. Ajuloputamise profid suudavad isegi vähem naiivsetelt inimestelt raha kätte saada ning seda vaatamata sellele, et rahvusvahelisel tasandil saab selline ukselt-uksele väärtpaberite müük kohe pettuse sildi külge.
Teiseks pole vähemalt kohalikud tegijad kunagi päris täpselt aru saanud, mis Pro Kapitali aktsiaga börsil tegelikult toimub. Hind liigub, käivet on ka, kuid miskipärast domineeris siiski kahtlus, et aktsiate omanik ei vahetu. Sama omanik tõstab aktsiaid ühelt kontolt teisele, luues eksitava mulje nii aktsia hinnast, käibest kui ka kauplemisaktiivsusest. Saab ju manipuleeritud kauplemisstatistikaga püüda uusi ohvreid?
Kolmandaks üritas Pro Kapital korraldada veel suve hakul suunatud aktsiaemissiooni, kus kummalise nimega ettevõttele oleks aktsiaid emiteeritud turuhinnast poole odavamalt. Külmalt oleks üht aktsionäri teistele eelistatud. Õnneks nii räige aktsioon läbi ei läinud.
Preatoni apologeedid on esitanud väiteid, nagu oleks võinud lasta Pro Kapitalil rahus olla, kuna ükski (väike)aktsionär ei ole väljendanud oma rahulolematust ettevõtte juhtkonna tegevusega.
Siinkohal tekib aga küsimus, kui hästi on need itaalia väikeaktsionärid informeeritud? Kes neid informeerib? Palju nad teavad sellest, millised probleemid ettevõttel on tekkinud ja milles Pro Kapitali juhte süüdistatakse?
Kui nende informatsioon pärineb Ernesto Preatonilt, siis saab neile peagi selgeks, et nende investeeringu väärtuse vähenemise ja likviidsuse vähenemise süüdlased on Eesti ajakirjandus ning TVB.
Jääb üle vaid oodata, millise resultaadini jõuavad riiklikud institutsioonid ja kas juhtumist paisub väiksemat sorti rahvusvaheline skandaal. Prea-toni teatas ju bravuurikalt, et on Eestis pettunud ja teda see riik enam ei huvita. Konkreetsete tulemuste korral võiks mõne riigiasutuse esindaja samuti teatada, et on Preatonis pettunud ning Eestit sellised ärimehed enam ei huvita.