- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,27%6 263,49
- DOW 30−0,63%44 370,87
- Nasdaq −0,03%20 624,06
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,28
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,27%6 263,49
- DOW 30−0,63%44 370,87
- Nasdaq −0,03%20 624,06
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistiline kõrvaltegevus tuleb ettevõttel sisse osta
Eestis on mitmeid suuri firmasid, kes on 5?6 aastat tagasi ostnud endale kallid autod ja treilerid ning hakanud välismaale oma kaupa vedama. Paari aastaga on nad leidnud, et autodele tööd ostida on täiendav koormus, sest autodega ei tule kaupa ainult viia, midagi tuleb ka tagasi tuua.
Kõige levinum valdkond logistiliste teenuste sisseostmisel Eesti ettevõtetes ja ka mujal maailmas on veoteenused. Kõige rohkem ostetakse sisse rahvusvaheliste vedude teenust ja ettevõtted on üldjuhul loobunud oma autopargi kasutamisest rahvusvahelistel vedudel. Kohalikku jaotusveo teenust ostetakse Eestis veel suhteliselt vähe võrreldes Soome ja Rootsiga. Jaotusvedude sisseostmise mahud aga suurenevad pidevalt.
Kiirelt areneb ka ladustamisteenus koos erinevate lisateenustega. Lisateenused on laos kauba sorteerimine, pakendamine, müügikomplektide koostamine, etikettide lisamine. Schenkeris on lao klient rehvide maaletooja, käesolevast sügisest alustati näiteks laos naastude lisamist rehvidele, sest nii tehakse seda ka mujal maailmas.
Muidugi kuuluvad logistiliste teenuste hulka kõigile teada olevad tollivormistus- ja maakleriteenused, sest neid on väga mugav teha kas vedaja, ekspedeerija või laoteenuste pakkuja juures.
Mis on logistiliste teenuste ostmise eesmärk? Ettevõtted üldjuhul lähevad outsource?imisele, et saada enda ettevõttest välja kõrvaltegevused ja toimingud, mis ei vasta ettevõte äriplaanile ning mis ei ole firma peamiseks kasumit tootvaks valdkonnaks. Ei ole ju ilmselt õige, et hulgifirma peab ladu ja teeb jaotusvedusid, et saada täiendavat kasumit. Üldjuhul ei ole see hulgifirma ega maaletooja õige strateegiline eesmärk. Hulgifirma ja maaletooja õige eesmärk on mingite kindlate toodete turundus ning müük.
Kui outsourcing saab teoks, siis peab see aitama ettevõttel keskenduda rahulikult oma põhilisele tegevusalale. Jutt on ressursside (nii inimressursid kui materiaalsed ressursid) hoidmisest kompaktsena ja nende efektiivsest kasutamisest. Kui ressursse ei killustata, on ettevõttel võimalik saavutada kiirem areng.
Enne outsource?imist tuleb teha selgeks, kas ja mida on vaja outsource?ida. Soomlased räägivad, et neil on hetkel outsource?imise buum. See algas mõni aasta tagasi ja selle käigus on tehtud täiesti rumalaid otsuseid. On mindud outsource?ima põhitegevusvaldkondi. Pole aru saadud, mis on firma põhitegevusvaldkond, ja seda on hakatud sisse ostma. Teenuse pakkuja hakkas seda väga hästi tegema ja mingi aja pärast märgati, et firmal polegi enam põhitegevusvaldkonda, see oli läinud sujuvalt üle teenuse pakkujale. Tulemus on, et partnersuhe katkeb, samal ajal teenuse pakkuja on saanud endale väga hea toote, millest ta enam ei ole nõus loobuma.
Samuti tuleb teha selgeks, kuidas aitab logistiliste tegevuste sisseostmine kaasa ettevõtte strateegiaga määratud eesmärkide saavutamisele.
Miks outsource?itakse? Tegevuse mahud ei ole endal küllalt suured, et majanduslikult tulusalt ladu pidada või veoteenust korraldada. Suuremal allüksusel on alati paremad võimalused arendada teenuseid ja kasutada tehnikat efektiivsemalt.
Autor: Ain Tulvi
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele