Eesti sõjavägi sõdib oma rahvaga

Viimasel ajal on Paldiskis toimuv ? konfliktid kohaliku vene keelt kõneleva elanikkonna ja EV armee isikkoosseisu vahel ?mitmel korral tõmmanud endale avalikkuse tähelepanu. Ja ikka kipub meie seisukohti määrama see, kus me istume. Siinkirjutaja istub parajasti arvuti taga Kloogal. Koht võiks olla kena: pealinn lähedal; ümberringi männimets, samas liivarand. Asjal on üks viga ? sõjavägi. Mitte punaarmee või tollest maha jäänud vene rahvuse esindajad, vaid EV kaitsevägi.

Kloogal käinutele on kindlasti siinsed varemed masendava mulje jätnud. Vaevalt mõtlevad nad, et laastamistöö autorid võiksid olla oma isamaakaitsjad. Ometi nii see just on. Kloogal anti sõjaväeosa territoorium Punaarmee poolt sirge seljaga Eesti Vabariigile üle ? kinnistute seisund hea, kommunikatsioonid korras. Näiteks laatsaret olevat olnud valmis kohe tööd jätkama. Kõik see kasutuskõlblike infrastruktuuridega territoorium jäi EV jõustruktuuride valve alla.

Seda, mis järgnes, pole Kloogal üksikasjaliselt uuritud, kuid Paldiskis kadus ööpäevaringse sõjaväelise valve alt muuhulgas kolm elektrijaama. Niisuguse armee kaitse alla ei julgeks küll midagi usaldada, kõige vähem riigi iseseisvust.

Kui Klooga ja Paldiski sõjaväeosades enam midagi varastada polnud, ei tasunud neid enam valvata ja seejärel on pisema järelnoppimisega tegelenud mitut masti labida- ja kärumehed. Agaramaks lagastajaks jäi aga sõjavägi.

Asjale ei saa vaadata nii, et sõjaväealal saastame kõik ära, peksame segi ? et oleks nagu filmis, aga teie siin, kõrval ärge pange tähele, elage omasoodu. Nii asju korraldada pole võimalik. Igaühel, kel kinnisvaradega pistmist on olnud, teab: mahakallatud prügikoorma lähedusse tekib teine, purukstaotud akendega maja naabruses on klaaside kulu suurem. Inimesed ümbruskonnast vaatavad, et sodikoormaid kallatakse sõjaväe territooriumile, siis võivad sama teha ka mittesõjaväelased kõrvalasuva järve ääres.

Miks ei ole allakirjutanul olnud probleeme Klooga-Paldiski kandis kohalike vene keelt kõnelevate noortega? Põhjus ei või olla tutvused kohaliku rahvaga? pole siin integreerutud rohkem, kui poes leiva ja juustu ostmiseks vajalik. Mitte, et selle vastu midagi oleks, aga igaühel on oma elu. Kohalik venekeelne elanikkond pole eestlaste suhtes vaenulik. Miks osa sellest Eesti sõjaväe suhtes vaenulik on? Selle põhjusi tuleb otsida just sellest, missugusesse seisundisse on Eesti sõjavägi siinse ümbruse viinud. Et Eesti turvalisus ilmselgelt sisemistest teguritest sõltub (eelkõige kakskeelse kogukonna läbisaamisest), jõuame järeldusele, et suurim riskitegur Eesti turvalisusele on Eesti armee.

Vanad hiinlased määratlesid relvastatud üksusi teatud omaduste järgi. Esiteks ? üksus, mis loob korra enda käes oleval alal ning püüab ka naabreid samas suunas aidata. See on tsiviliseeritud armee. Teiseks, üksus, mis loob korra enda juures, püüab segadust külvata naabrite juures. Tegu on röövlitega. Kolmandaks, üksus, mis püüab laastata ning hõivata järjest uusi alasid ? need on barbarid, tänapäevases mõistes pätikari. Kuhu satub siin skaalal Eesti sõjavägi?

Siinkirjutaja pole punaarmees käinud. Võib-olla just seetõttu kaldub poolehoid pigem tsiviilisikuile, kes tasakaalutuna oma koduümbruse laastamisest lollusi teevad (vägivald ? omakohus ju seda on). Võidakse öelda, et süüdistus sõjas omaenda rahva vastu on ülekohtune. Aga pole olemas totaalsemat sõda, kui maa lagastamine/hävitamine. Huvitav, et üldiselt peetakse üksiku looma tapmisest halvemaks nende elupaikade hävitamist, aga inimeste puhul justkui sama ei kehtiks. Vähemalt kaitseministeeriumi VIPid ei leia selles midagi imelikku.