Eurovolinik: eelarve olgu tasakaalus

Katrin Kurss 09. oktoober 2001, 00:00

Michaele Schreyeri hinnangul Eesti on täna finantskontrolli süsteemidesse puutuva seadusandluse ja rakendamise valdkonnas üks arenenumaid kandidaatriike. Eesti valitsuse jõupingutuste tulemusena suleti juba sel aastal Eesti ja Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste 28. peatükk Finantskontroll.

Milline on teie hinnang Eesti arengule?
Kuna Euroopa Komisjon avaldab uue arenguaruande novembris, ei saa ma veel praegu öelda, milline on selles sisalduv lõplik hinnang Eestile, kuid nagu on ka väljendatud meie viimases raportis, on hinnang positiivne. Samas on selge see, et kui jõuame lähemale Euroopa Liidu laienemise võimalikule kuupäevale, peame veel paljusid küsimusi täpsustama.

Eestlased tahavad ikka teada, kui palju hakkab Eesti Euroopa Liiduga ühinedes raha saama?
Arvan, et eestlased on juba praegu tunnetanud, et ELiga liitumine tähendab märkimisväärseid toetusi. Eesti saab juba abirahasid PHARE programmist. Samuti on Eesti esimene kandidaatriik, kes sai toetust ISPA fondist ning ma loodan, et seda kasutatakse väga hästi. Eriti oluline on arendada elu põllumajanduspiirkondades, kus praegu on elatustase keskmisest palju madalam, selleks annab toetusi SAPARD.

Kuidas mõjutab praegune välispoliitiline olukord Euroopa Liidu laienemist?
Peame meeles pidama, et USA terrorirünnak oli laiemalt rünnak demokraatia vastu. Praegune olukord näitab eriti selgelt, kui tähtis on, et Euroopas järjest rohkem riike väljendavad demokraatiale ja õiglusele toetumist. Selles olukorras on ELi laienemine veelgi tähtsam, et näidata ? Euroopa on ühtne.

Kuidas hindate Eesti riigieelarvet?
Minu arvates on väga hea, et Eesti avaliku sektori võlg on nii väike, sest alati peab silmas pidama, et riigivõlg tähendab seda, et järgmine põlvkond peab selle eest maksma. Selleks et tagada vastupidav ja tulevikku orienteeritud riigirahandus, tuleb riigieelarve koostamisel olla ettenägelik. Mul on hea meel, et järgmise aasta eelarve saab tasakaalu viia ning loodan, et Kallasel see õnnestub.

On alati diskussioon, milline on õigustatud laenude tase. Selge on see, et teil on suur kapitalivajadus mitmes valdkonnas, sealhulgas infrastruktuur, seepärast on komisjon otsustanud Eestit toetada. Teisalt, kui on suur võlg, siis maksumaksjate raha läheb intresside maksmiseks ja maksumaksjad ei ole sellega rahul.

Millised on teie tähelepanekud Eesti finantskontrolli valdkonnast?
See on hea märk, et konverents leiab aset siin. Eesti on näidanud jõudsat arengut selles valdkonnas. Riigikontrolli tegevus on olnud väga heal tasemel, teisalt on ka veel palju ära teha, näiteks viibib parlamendis riigikontrolli seaduse uue redaktsiooni vastuvõtmine, loodan, et selleks ei kulu enam palju aega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing