Kõigepealt maksid praegused tarbijad ja nende vanemad elektrijaamad ja nende juurde kuuluvad elektriliinid kinni kuni aastani 1997, mil ASi Eesti Energia vara jääkväärtus ulatus 2 miljardi kroonini.

Teine etapp algas 1998. aastal, kui Mart Siimanni juhitud valitsus hindas sellesama ettevõtte juurde kuuluva vara üles 16 miljardi kroonini, mistõttu kulub selle vara amortiseerimisele ehk kulumile aastas ligi miljard krooni. Ja kolmas etapp on algamas elektritariifide hüppelise tõstmisega, mis aitaks ettevõtte kasumisse.

Eesti Energia tegevuses peegelduvad ümberkorraldused üha suuremas kahjumis, mis tänavu 31. märtsil lõppenud majandusaastal ulatus rekordilise 4,5 miljardi kroonini. Seejuures oli ettevõtte käive 3,7 miljardit krooni. Enne vara ümberhindamist oli Eesti Energia kasumis, mis aasta-aastalt suurenes.

Ilma põhivara kulumita oli Eesti Energia möödunud aastal 617 miljoni krooniga kasumis. Tänavu kevadel lõppenud majandusaasta kasumiaruannet pole ettevõte veel avaldanud.

Üks audiitor, kes soovis tundmatuks jääda, leidis, et vara üles hindamine oli 1998. aastal põhjendamatu. ?See on sama hea kui võtta arvele maja, mida pole veel valmis tehtud,? kirjeldas ta olukorda. Samas oli selline asi võimalik, sest endiste riigiettevõtete baasil lõi toonane valitsus täiesti uue äriettevõtte, millesse paigutas mitterahalise sissemaksena 16 miljardit krooni.

Eesti Energia kahjum võimaldab ettevõttel taotleda kõrgemaid tariife, sest kasum ja tariifid on seaduse järgi omavahel seotud. Raamatupidamislikes ?kavalustes? on süüdistatud ettevõtte juhatust. ?Eesti Energia juhid pole milleski süüdi,? tunnistas elektrihindade kujundamise eest vastutava energiaturu inspektsiooni juht Märt Ots. ?Asja taga oli valitsus, kes tegi varade näol mitterahalise sissemakse,? lisas ta.

Ots kinnitas, et inspektsioon on ettevõtte raamatupidamise kriitilise pilguga üle vaadanud ja mingit üleliigset vara mahakandmist ehk kulumit sealt leitud pole. ?Pigem on kuluminormid liiga väikesed,? lisas ta. Ots pidas võimalikuks, et vara on valesti hinnatud. Täpsemalt ei osanud ta kommenteerida, sest inspektsioon pole tellinud Eesti Energia põhivarade auditit. Selleks pole eelarves raha olnud.

Eesti Energia endine juht Udo-Rein Lehtse ütles, et varade hindamine oli neli aastat tagasi pikk protsess, oli palju arutelu ja vaidlusi, aga number, mis kinnitati, oli õiglane. Sama kinnitab toonane nõukogu liige, varasem valitsuse nõunik Heido Vitsur, kes ütles, et varad hinnati küll õiglaselt, aga amortisatsiooninormid ei ole pädevad. Nii näiteks kantakse ettevõtte vara praegu kuludesse 12 aastaga, tegelikult saab aga elektriliine kasutada 2?3 korda rohkem, tunnistas Vitsur. ?Praegused liinid on vähemalt 30 aastat püsinud, pole kuulnud, et neid oleks vahetatud,? ütles ta. ?Praegune norm on tarbija jaoks röövellik.?

Vitsur tunnistas, et kolm aastat tagasi olid kõrged kuluminormid seotud vajadusega mitte maksta tulumaksu. Samuti polnud määra kehtestamisega seotud ettevõtte nõukogu. Samuti ütles ta, et nõukogu on manipuleeritav, sest seal pole vastava ala spetsialiste.

Eesti Energia praegune nõukogu liige, valitsuse avaliku halduse büroo juht Väino Sarnet ütles, et tema arvates tegutseb ettevõtte juhtkond hästi ja mingeid asjatuid kulutusi ei tehta. ?Välisvaatlejad on märkinud, et alates Gunnar Oki tulekust Eesti Energia juhatuse esimehe kohale on juhtimine paranenud,? ütles Sarnet.

Sarneti sõnul peab ettevõtte tegevust jälgima ja tariifide tõusu põhjendama energiaturu inspektsioon. Ta ütles, et talle tundub, et argumentatsioonist on puudu. Sarneti sõnul on tariifide tõus põhjendatud, sest ettevõte peab tegema investeeringuid, kuna seda pole hulk aega piisavalt tehtud. ?Kui keegi väidab, et investeeringud pole vajalikud, siis on see huvitav info,? märkis ta.

Seoses uute raamatupidamisreeglite kehtestamisega vähendas AS Eesti Energia tänavu kevadel lõppenud majandusaastal varade mahtu ligi 4 miljardi krooni võrra. See oli üle 4 miljardi krooni ulatunud kahjumi põhjuseks.

Eesti Energia põhivara selline üles hindamine polnud õige samm, kommenteeris ASi Eesti Energia põhivara üles hindamist ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Sandor Liive. ?Tänast infot arvesse võttes pingutati üle.?

Liive sõnul võeti neli aastat tagasi vara hinnates arvesse selle taastamisväärtust ehk seda, kui palju läheks üks või teine objekt maksma siis, kui see uuesti ehitada. Praeguse ümberhindluse aluseks on tulu, mida olemasoleva varaga on võimalik tulevikus teenida.

Põhivara allahindlus on kliendile positiivne aspekt, ütles Liive. Tema sõnul on Eesti Energial kavas ka kasumisse jõuda. ?Arvan, et mitte sel, aga järgmisel majandusaastal,? ütles ta.

Seaduse kohaselt on Eesti Energia kasum ja kliendile kehtestatavad tariifid omavahel seotud. Mida suurem on kasum, seda vähem on põhjust tariife tõsta. Eesti Energia hindas kevadel lõppenud majandusaastal põhivara alla ligi 4 miljardi krooni ulatuses 16 miljardilt 12 miljardile kroonile