Märkasin Postimeehes arvamuslugu, milles räägiti, et Eesti pealinna võiks tuua Tartusse. Valgalasena ühinen selle ettepanekuga kahel käel. Mõelda, kui oluliselt muutuks siis lõuna-eestlaste elu!

Eks paljudes ametites ja erialadel tule ette kohtumisi pealinnas asuvates ministeeriumides või muudes asutustes. Paljalt järjekordse Valgast Tallinnasse sõidu mõte paneb kukalt kratsima. Mehed ja nooremad inimesed istuvad autorooli ja kihutavad kohale. Siin-seal kiirust ületades on võimalik pealinna jõuda kolme poole tunniga. Rong, mis oleks valgalase jaoks, st viiks hommikul Tallinna ja tooks õhtul tagasi, ei käi enam aastaid.

Busse õnneks käib. Esimene läheb juba pärast kella viit hommikul ja sellega jõuab heal juhul ka kella üheksasele üritusele. Hilisem on kohal umbes poole üheteistkümneks. Sobib teinekord kah. Bussisõiduhinnad on erinevad. Suurem ebameeldivus on sõit ise. Varases mikrobussis on pikemal inimesel põlved istudes peaaegu lõua all. Hilisemad bussid sõidavad neli-pool tundi. Oled Tallinnasse jõudes kange ja loppis. Paremasse kohta ei tihka minnagi. Seevastu Tartusse jõuad Valgast autoga kibedasti lastes tunniga. Buss läheb kauem, ent ei kuluta sind ometi nii ära kui Tallinnasse sõit. Rong läheb kah Tartusse. Mida veel tahta!

Nii et valgamaalastele meeldiks küll, kui pealinn Tartus oleks, puhtpraktilistel kaalutlustel. Kui riigi seisukohast võtta, siis oleks peale ümberkolimise probleemide ettevõtmisel kindlasti ka positiivseid külgi. Neist suurim on see, et vabariik ei oleks põhja poole kaldu tähtsustatud. Tallinnast Tartusse tööle sõitma hakkavad ametnikud tunneksid oma nahal, kui vastik on sageli pikka maad sõita. Samas ei peagi kõigi riigiametite töötajad tallinlased olema. Las saavad neis tööd ka tartlased ja muud lõunaeestlased. Ruumide üürimine oleks vähemalt esialgu Tartus kindlasti odavam, linn saaks ehk juurde uusi ametimaju.

Fantaasiana tunduv jutt võiks tuge saada haridusministeeriumi Tartusse kolimisest. Ära see asi tehti ja krahhi ei tulnud ning paljud lõunaeestlased said väärilist tööd. Loodame, et uued luuad pühivad ka paremini kui vanad.

Autor: Urve Sinisalu