Oma tarkusest elamu seinte lõhkumine viib probleemideni

Seadused mittekandvate vaheseinte lammutamist ei reguleeri. Ka mittekandvat seina ei tohiks ilma spetsialistiga aru pidamata maha võtta. Hoone on kunagi projekteeritud ja ehitatud oma konstruktsioonide ja oma avadega. Kui keegi soovib suuri saale, siis peaks ta ehitama uue hoone.

Kujutleme näiteks silikaatkivist hoonet, kus kahe kandva seina vahel on nn mittekandev sein, mis on kandvate seintega samale kõrgusele välja ehitatud. Kui seintele on laepaneel peale pandud, langeb keskel asuvale mittekandvale seinale isegi suurem koormus kui laepaneeli otstes olevatele kandvatele seintele.

Selle nn mittekandva seina lammutamise järel hakkavad kandeseinad kandma. Laepaneel vajub ning tõmbab sellega ülemiste korruste seintesse praod sisse. Kui ehitaja pole varem naabriga lammutustööd kooskõlastanud ja kahjude korvamist kokku leppinud, algavad probleemid. Tulemuseks on venivad kohtuasjad ? raha ning närvide kulu.

Mittekandva seina mõiste ei ole ka päris täpne. Näiteks Saksamaal nimetatakse mittekandvaks seinaks vaid sellist seina, kus seina ja lae vahele jäetakse mineraalvillaga täidetud 50?60 millimeetrine pilu.

Iga Eesti korteriomanik võib praegu kutsuda töömehe, joonistada seinale tindipliiatsiga, et see maha ja too väiksemaks. Üks mees võttis näiteks tänavalt suruõhuhaamriga töömehe ja lasi ilma planeeringu ja kooskõlastuseta paneelmaja korteris nii kandvaid kui mittekandvaid seinu maha võtta. Majas puhkes lausa paanika. Pealegi on tänapäeval ju lõikeriistad ja kõike ei pea suruõhuhaamriga lõhkuma.

Seepärast on tervitatav, et Riigikogusse on jõudnud Ehitusseaduse eelnõu, mis ehitusjärelevalve mehhanismi esimest korda korrektselt sätestab. Muidugi peab olema võimalus olemasolevate majade konstruktsioone muuta, kuid sealjuures on hädavajalik asjalik projekt koos pädeva järelvalvega.

Tihti ei anta endale aru, mis on sanitaarremont ja mis rekonstrueerimine. Kui vahetatakse tapeeti või värvitakse seinad üle, siis see on sanitaarremont. Kui võetakse maha sisesein, mis on oma vajumised ära vajunud ja saavutanud tasakaaluoleku, on see konstruktsiooni lahtivõtmine.

Uues ehitusseaduses ongi mõiste renoveerimine asemel kasutatud mõistet ? rekonstrueerimine. See on konstruktsiooni muutmine.

Nii uue ehitamine kui ka ehituse lammutamine peavad olema täpselt reglementeeritud, et vältida ohtu inimestele, varale ja keskkonnale. Riikliku ehitusjärelvalve teostaja ? Tehnilise järelevalve inspektsioon ? saab uues Ehitusseaduses endale väga suured õigused ja kohustused. Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutusi ja ehitamine-lammutamine peatada.

Ettekirjutused saavad olema avalikud ja internetis kõigile lugemiseks.

Sattusin hiljuti juhtumile ühekorruselise elamu viilkatusega. Katus oli korralikult pennidega toestatud ja pennide otsad omakorda postidele toetatud, sest pennid olid ühtlasi katusealuse korruse laetaladeks. Majaomanik soovis katusealust suurendada ja võttis pennide toestuse ära. Varem toestatud penn oli nüüd ainult paari naelaga sarika külge kinnitatud. Oli tekkinud avariiohtlik olukord ? vahelagi oleks võinud iga hetk alla variseda. Kui kõne all on elamu kandekonstruktsioon, peab nõuandja olema vastava ala insener.

Kurdetakse, et varsti ei tohtivat ise enam ehitada. Ise endal ju hambaid välja ei tõmmata ja pimesoolt ka ei lõigata, aga maja lammutada või ehitada tahetakse ise. Minu arvates lubab uus ehitusseadus ikkagi rohkem kui võiks. Kuni 60ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga ja kuni 4meetrise kõrgusega väikeehitise ehitamiseks pole uue seaduse järgi projekti tarvis. Piisab omavalitsuse kirjalikust nõusolekust, kui ehitis ei ole avalikus kasutuses. Ka 60ruutmeetrine hoone on paraku piisav, et selle valesti ehitamisel ennast ja töömehi ära tappa.

Autor: Karl Õiger