Vaidlused, mis nüüd seoses elektrimonopoli tuleviku üle Isamaa ja Mõõdukate vahel käivad on tegelikult juba läbivaieldud asi. Menshevike ja esseeride vahel diskussioonina kahest taktikast kapitalistlik-imperialistliku majanduse osas tulevase kommunistliku ülesehituse käigus. Ühed arvasid, et monopolid tuleks enne maha lõhkuda ja alles siis taastada ?uutel alusel? (sotsialistlike trustidena), teised aga (Trotskiga eesotsas) seda, et monopolid ongi juba oma olemuselt sotsialistlikud ja nende poolt lihtrahvale kaasatoodav häda vaid kiirendab ülemaailmse proletaarse (tänapäeval siis ? rahvaliku-) revolutsiooni saabumist. Peaminister Laari ülihilinenud ja mõõdukalt silmakirjalik õhkamine vajadusest sekkuda riigimonopoli poolt tõstetava elektrihinna temaatikasse kinnitab minu varasemat diagnoosi omaaegses marksistlikus ajalooteaduskonnas sündinud noorte protestiliikumisest kui ?tagurpidi-komsomolist? ? sotsialistlikust aateotsingust nende poolt, kes päriskomsmoli tippu ei pääsenud, aga vaadetelt sinna sobisid. Ega siis Laar ilmaasjata ainult püsiühendustasust ei räägi: see ju plaanimajandusest tuttav kvoot, millel turuväärtusega mingit sidet pole ja viimast pole ju õpitud.

Strateegiliselt õige käik ? Eesti energeetika erastamine ameeriklastele ? omandab vasakpoolsete poliitikute kätes äbariku ilme. See on miskit äraspidise Midase-puudutuse taolist ? kui kõik legendaarse kuninga poolt puudutatu sai kullaks, siis kõik valitsuskoalitsiooni 2/3 poolt puudutatu muutub...

Kui tavajuttu ei usuta, siis viidakem kriitikavabalt kummardatava Euroopa Liidu poole, kes antud asjus kordab õigesti trustide-vastase seadusandluse aabitsat. Nimelt: monopolil on kaks võimalust ? kas ise laiali minna (nagu seda tegi ?vana? Microsoft) või taluda oma monopoolse seisundiga kaasnevat hinnaregulatsiooni. Mistahes isamaalis-komsomo-listlikud loitsud teemal ? ?valitsus sellega ei tegele?, ?selle jaoks on mingid inspektsioonid? jne ? viitavad sellele, et Hayekit, Friedmann?i ja isegi europabereid pole mõistetud ega vist loetudki. Kõigepealt on vaja rahvas viletsusse ajada ja alles siis tuleb päästmise aktsioon kaunilt välja. Kui arvestada eelolevaid valimisi, pole ajastus ehk halvimgi. Aga kas see enam päästab? Sest muud äpardused on nii suured, et kuitahes hoogne ?päästmistöö? suurt enam ei päästa hädade eest, mis eneste tehtud. Jääb vaid üle loota, et peatselt lahkumahakkav peaminister hädasid liiga suureks ei jõua ajada.

Muide, kolleegid advokaadid! Laari valitsusele joondu! Valvel! Ja hurraaga edasi, sest Amsterdami artikkel (Euroopa Ühendusest) 82 ütleb: ?Ühisturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine? on keelatud.? Edasi: ?Sellised kuritarvitused võivad seisneda iseäranis (?) ebaõiglaste ostu- või müügihindade? otseses või kaudses kehtestamises.? Ja elektrihinnatõusu ebaõiglust pole vaidlustanud isegi käigusolev valitsus.