• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 01.11.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Emissiooni ärajäämine tooks 300 mln lisakulu

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen lausus, et kui selleks aastaks kavandatud 1,5 miljardi krooni mahus riigivõlakirjade emissioon ära jääb, tuleb seniste laenude põhisumma ja intressidena maksta järgmisel aastal riigieelarvest kavandatule lisaks 300 miljonit krooni. ?Oleme arvestanud, et maksame vähem tagasi,? lausus Mathiesen.
Emissioonidest saadavast 100 miljardist eurost on 15,3 miljardit planeeritud radarite ostuks ning ülejäänud osa laenude tagasimakseks.
Mathieseni sõnul seisab riigivõlakirjade emissioon seaduste taga, sest välisinvestoritega seoses on seadustes mõningaid probleeme. Emissiooni peakorraldaja Credit Suisse First Boston tellis Eesti seadustele ekspertiisi, millest selgus, et on võimalus nende kaksipidi mõistmiseks. Sellises olukorras ei soovi aga peakorraldaja emissiooni läbi viia. ?Peame leidma sisulise lahenduse,? lausus Mathiesen.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mathiesen ei soostunud prognoosima, kas seaduseparandused suudetakse teha piisavalt kiiresti, tagamaks emissiooni korraldamise sellel aastal.
Mathieseni sõnul oleks emissiooni mõtet korraldada hiljemalt detsembri alguses, sest hiljem lähevad suuremad investorid jõulupuhkusele ja aktiivne tegevus algab taas pärast aastavahetust.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson lausus, et esimese lugemise läbinud seaduseelnõu suudetakse selle aasta lõpuks vastu võtta, kuid see ei tähenda, et ka emissioon jõutakse selle aasta jooksul korraldada.
Mathiesen kinnitas, et juhul kui emissiooni ei suudeta tänavu korraldada, on rahandusministeeriumil välja töötatud varuvariandid näiteks sündikaatlaenu näol.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele