Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Emissiooni ärajäämine tooks 300 mln lisakulu

    Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen lausus, et kui selleks aastaks kavandatud 1,5 miljardi krooni mahus riigivõlakirjade emissioon ära jääb, tuleb seniste laenude põhisumma ja intressidena maksta järgmisel aastal riigieelarvest kavandatule lisaks 300 miljonit krooni. ?Oleme arvestanud, et maksame vähem tagasi,? lausus Mathiesen.
    Emissioonidest saadavast 100 miljardist eurost on 15,3 miljardit planeeritud radarite ostuks ning ülejäänud osa laenude tagasimakseks.
    Mathieseni sõnul seisab riigivõlakirjade emissioon seaduste taga, sest välisinvestoritega seoses on seadustes mõningaid probleeme. Emissiooni peakorraldaja Credit Suisse First Boston tellis Eesti seadustele ekspertiisi, millest selgus, et on võimalus nende kaksipidi mõistmiseks. Sellises olukorras ei soovi aga peakorraldaja emissiooni läbi viia. ?Peame leidma sisulise lahenduse,? lausus Mathiesen.
    Mathiesen ei soostunud prognoosima, kas seaduseparandused suudetakse teha piisavalt kiiresti, tagamaks emissiooni korraldamise sellel aastal.
    Mathieseni sõnul oleks emissiooni mõtet korraldada hiljemalt detsembri alguses, sest hiljem lähevad suuremad investorid jõulupuhkusele ja aktiivne tegevus algab taas pärast aastavahetust.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson lausus, et esimese lugemise läbinud seaduseelnõu suudetakse selle aasta lõpuks vastu võtta, kuid see ei tähenda, et ka emissioon jõutakse selle aasta jooksul korraldada.
    Mathiesen kinnitas, et juhul kui emissiooni ei suudeta tänavu korraldada, on rahandusministeeriumil välja töötatud varuvariandid näiteks sündikaatlaenu näol.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.