Toidukaupluste arv Eestis lähiaastatel väheneb

Uuringufirma Profindex andmetel oli kevadel Eestis 7187 kauplust, milles kaubanduspinda kokku 795 638 ruutmeetrit. 5941 kauplust asus linnades ja 1246 maal. Kõikidest kauplustest 2644 olid toidu- ja esmatarbekaupade poed. Nimetatud uuringut esitleti kevadel toimunud kaubanduskonverentsil. Profindexi hinnangul on trend kaupluste koguarvu suurenemise poole, kusjuures kasvamas on kiirkaupluste, kitsalt spetsialiseeritud kaupluste, discounter-tüüpi kaupluste ja supermarketite arv. Vähemaks jääb segakauplusi ja toidukauplusi.

Kaubanduspindade kasvule viitab see, et Eestis on ühe inimese kohta kaubanduspinda 0,55 ruutmeetrit. Näiteks Euroopas on ühe elaniku kohta neli korda rohkem kaubanduspinda. Balti riikidest on aga Eestil kaubanduspinda ühe elaniku kohta kõige enam. Samas on meil poode tunduvalt vähem. Leedus on 13408 ja Lätis 11341 kauplust.

Eestis oli kevadel kokku 161 ketti, millest 38 oli toidu- ja esmatarbekaupade kauplused. Ketistunud kauplusi oli kokku 1421 ehk 20 kõikidest kauplustest. Toidu- ja esmatarbekaupade poode on neist 651 ehk 25.

___________________________________________

Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Peeter Raudsepp soovitas kevadel toimunud kaubanduskonverentsil ettevõtjatel jälgida oma arengustrateegia koostamisel lisaks Eesti tarbijaturu arengule ka Skandinaavias ja Euroopas toimuvat. Tarbija muutub mugavamaks ja nõudlikumaks ning odav hind ei kompenseeri talle puudusi teenuse kvaliteedis.

Trend näitab, et kliendid eelistavad üksikkauplustele üha enam terviklikku ostukeskkonda. Selline areng hoogustab koostööd erinevate tegevusaladega ettevõtete ja kettide vahel.

Eesti jaekaubandusturgu juhitakse Skandinaavia riikidest. Raudsepa hinnangul on just Skandinaavia kaudu oodata ka lähitulevikus suurte kettide jõudmist Eestisse. Seetõttu on kõrgeim turuväärtus nendel firmadel, kellel on lisaks turuosale ka kvaliteetne ning rahvusvahelise kaubamärgiga liitumist võimaldav kaupluste võrk.