• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toidukaupluste arv Eestis lähiaastatel väheneb

    Uuringufirma Profindex andmetel oli kevadel Eestis 7187 kauplust, milles kaubanduspinda kokku 795 638 ruutmeetrit. 5941 kauplust asus linnades ja 1246 maal. Kõikidest kauplustest 2644 olid toidu- ja esmatarbekaupade poed. Nimetatud uuringut esitleti kevadel toimunud kaubanduskonverentsil. Profindexi hinnangul on trend kaupluste koguarvu suurenemise poole, kusjuures kasvamas on kiirkaupluste, kitsalt spetsialiseeritud kaupluste, discounter-tüüpi kaupluste ja supermarketite arv. Vähemaks jääb segakauplusi ja toidukauplusi.
    Kaubanduspindade kasvule viitab see, et Eestis on ühe inimese kohta kaubanduspinda 0,55 ruutmeetrit. Näiteks Euroopas on ühe elaniku kohta neli korda rohkem kaubanduspinda. Balti riikidest on aga Eestil kaubanduspinda ühe elaniku kohta kõige enam. Samas on meil poode tunduvalt vähem. Leedus on 13408 ja Lätis 11341 kauplust.
    Eestis oli kevadel kokku 161 ketti, millest 38 oli toidu- ja esmatarbekaupade kauplused. Ketistunud kauplusi oli kokku 1421 ehk 20 kõikidest kauplustest. Toidu- ja esmatarbekaupade poode on neist 651 ehk 25.
    ___________________________________________
    Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Peeter Raudsepp soovitas kevadel toimunud kaubanduskonverentsil ettevõtjatel jälgida oma arengustrateegia koostamisel lisaks Eesti tarbijaturu arengule ka Skandinaavias ja Euroopas toimuvat. Tarbija muutub mugavamaks ja nõudlikumaks ning odav hind ei kompenseeri talle puudusi teenuse kvaliteedis.
    Trend näitab, et kliendid eelistavad üksikkauplustele üha enam terviklikku ostukeskkonda. Selline areng hoogustab koostööd erinevate tegevusaladega ettevõtete ja kettide vahel.
    Eesti jaekaubandusturgu juhitakse Skandinaavia riikidest. Raudsepa hinnangul on just Skandinaavia kaudu oodata ka lähitulevikus suurte kettide jõudmist Eestisse. Seetõttu on kõrgeim turuväärtus nendel firmadel, kellel on lisaks turuosale ka kvaliteetne ning rahvusvahelise kaubamärgiga liitumist võimaldav kaupluste võrk.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Ain Hanschmidt: mul on tuleva aasta suhtes üks suur hirm
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ohvrilt 23 000 eurot meelitanud krüptolausuja pääses kohtus vastutuseta
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.