Detailplaneeringute vastuolu ehitusseadusega

võib ehitada kehtestatud detailplaneeringute alusel;on detailplaneeringute koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse kohustus;tuleb detailplaneeringul määrata planeeritava ala kruntideks jagamine, ehitusõigus (kasutamise sihtotstarve, lubatud ehitiste arv, täisehituse suurus, ehitise kõrgus), tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ning veel mõned olulised planeeringu tingimused.

PESi lugedes pole mingit kahtlust, et detailplaneeringuid ei tule koostada mitte iga üksiku krundi, vaid kohaliku omavalitsuse piirides olevate maa-alade kohta ? tänavate ja/või kvartalite kaupa.

On ju selge, et kui ühel tänaval, kahe risttänava vahel on kümme erinevatele omanikel kuuluvat krunti, siis pole linnaehituslikke põhimõtteid eiramata võimalik selle tänava ääres olevatele kruntidele ehitada kümmet erineva kasutusotstarbe, täisehituspindalaga ja kõrgusega ehitist. Sellest järeldus: omavalitsus peab korraldama kogu tänava detailplaneeringu. Nõudes igalt krundiomanikult detailplaneeringu koostamist, vajab omavalitsus kümme korda rohkem aega detailplaneeringute lähteülesannete koostamiseks ja esitatud detailplaneeringute ülevaatamiseks. Krundi omanik peab mitme kuu vältel kasutuna oleva krundi ostuhinnalt intresse maksma, kuni kord vajalik detailplaneering kehtestatakse. Ja ometi ei taga selline ükshaaval menetlemine üldsuse huvide paremat kaitsmist.

Siis milleks nii toimida? Milliseid seadusi või määrusi on vaja muuta, et PESi põhimõtteid eiravat ning majandustegevust pärssivat olukorda kiiresti ehitustegevust soosivaks parandada?

Autor: Harri Kivilo