Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    MTÜd Jõgevamaal

    Omavalitsuste sundliitmise kava on jooksnud ummikusse. Vabatahtlikult soovis ühineda vaid iga kolmas omavalitsus. Teatud mõttes on omavalitsusjuhtidel isegi õigus. Ei ole mingit mõtet alluda reformijate tahtele olukorras, kus põhirõhk on suunatud piiride ümberjoonistamisele.
    Initsiatiiv peaks tulema hoopis altpoolt, sest peale liitumise saavad omavalitsused ka muul viisil oma nappe vahendeid koondada. On mitmeid võimalusi alates raha korjamisest ühisürituste läbiviimiseks kuni mittetulundusühingute moodustamiseni.
    Jõgevamaa omavalitsuste volikogudelt oodataksegi heakskiitu kahele MTÜ projektile: Omavalitsuste Infotehnoloogia Keskus ja Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskus. Kui IT keskus luuakse nn tühjale kohale, siis aktiviseerimiskeskus kasvaks välja 1998.a kuue Peipsiäärse valla poolt Saare valla juurde loodud aktiviseerimiskeskusest. Antud piirkonnas elab 30 maakonna rahvastikust.
    Praegu on selge, et infotehnoloogia keskuse loomise poolt on enamik omavalitsusi. Aktiviseerimiskeskuse idee toetamise osas on aga paljud omavalitsused otsustamiseks aja maha võtnud.
    Aktiviseerimiskeskuse puhul ei ole probleem raha, sest valitsus on poolelioleva hoone valmisehitamiseks juba eraldanud üle 2,8 mln kr. Kogu ehitus läheks maksma üle seitsme miljoni krooni. Küsimus on hoopis keskuse asukoht Voore asulas, mis ei paikne mitte maakonna keskmes, vaid ühes ääres. Ei ole aga teada, kuidas kavatsetakse sinna töötuid transportima hakata.
    Kogu Jõgevamaad haarava aktiviseerimiskeskuse idee paistab toores olevat, sest keskuse moodustamise alused ja põhimõtted on lõpuni läbi arutamata. Erinevatel piirkondadel on oma arusaamad. Jõgeva piirkond loodab pikaajaliste töötute küsimuse lahendamisel Kuremaa Põllumajandustehnikumi, Põltsamaa piirkond aga Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kaasabile. Saare aktiviseerimiskeskuse tööpiirkonda oleks seega märksa mõttekam laiendada Ida-Virumaa ja Tartumaa valdadesse.
    Autor: Raivo Sihver
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.