Omavalitsuste sundliitmise kava on jooksnud ummikusse. Vabatahtlikult soovis ühineda vaid iga kolmas omavalitsus. Teatud mõttes on omavalitsusjuhtidel isegi õigus. Ei ole mingit mõtet alluda reformijate tahtele olukorras, kus põhirõhk on suunatud piiride ümberjoonistamisele.
Initsiatiiv peaks tulema hoopis altpoolt, sest peale liitumise saavad omavalitsused ka muul viisil oma nappe vahendeid koondada. On mitmeid võimalusi alates raha korjamisest ühisürituste läbiviimiseks kuni mittetulundusühingute moodustamiseni.
Jõgevamaa omavalitsuste volikogudelt oodataksegi heakskiitu kahele MTÜ projektile: Omavalitsuste Infotehnoloogia Keskus ja Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskus. Kui IT keskus luuakse nn tühjale kohale, siis aktiviseerimiskeskus kasvaks välja 1998.a kuue Peipsiäärse valla poolt Saare valla juurde loodud aktiviseerimiskeskusest. Antud piirkonnas elab 30 maakonna rahvastikust.
Praegu on selge, et infotehnoloogia keskuse loomise poolt on enamik omavalitsusi. Aktiviseerimiskeskuse idee toetamise osas on aga paljud omavalitsused otsustamiseks aja maha võtnud.
Aktiviseerimiskeskuse puhul ei ole probleem raha, sest valitsus on poolelioleva hoone valmisehitamiseks juba eraldanud üle 2,8 mln kr. Kogu ehitus läheks maksma üle seitsme miljoni krooni. Küsimus on hoopis keskuse asukoht Voore asulas, mis ei paikne mitte maakonna keskmes, vaid ühes ääres. Ei ole aga teada, kuidas kavatsetakse sinna töötuid transportima hakata.
Kogu Jõgevamaad haarava aktiviseerimiskeskuse idee paistab toores olevat, sest keskuse moodustamise alused ja põhimõtted on lõpuni läbi arutamata. Erinevatel piirkondadel on oma arusaamad. Jõgeva piirkond loodab pikaajaliste töötute küsimuse lahendamisel Kuremaa Põllumajandustehnikumi, Põltsamaa piirkond aga Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kaasabile. Saare aktiviseerimiskeskuse tööpiirkonda oleks seega märksa mõttekam laiendada Ida-Virumaa ja Tartumaa valdadesse.
Autor: Raivo Sihver
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele