Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telefon jääb telefonisabadega jänni

    Ligi 4000 inimest ootab telefoni sissepanemist juba üle viie aasta ja ehkki Eesti Telefon peab enne tänavust aastat tekkinud telefonijärjekorrad kaotama 2003. aasta märtsiks, võib osa sooviavaldusi jäädagi täitmata, kirjutab Postimees.

    Kuigi Eesti Telefon on aasta algusest rahuldanud kokku 9000 telefonitaotlust, ootas novembri algul Eestis telefonijärjekordades 16 000 inimest. Sabas seisavad nii moodsate andmesidekanalite tahtjad kui ka ligi 2000 inimest, kes on teinud oma telefonitaotluse juba rohkem kui kümne aasta eest.
    Enamik rahuldamata taotlusi ei pärine aga sugugi sooserva metsataludest, vaid hoopis Tallinnast ja Harjumaalt ning Pärnust. Suur osa linnade telefonitaotlejatest ei lepi enam Eesti Telefoni (ET) pressiesindaja Anu Vahtra sõnul pelgalt telefoni kõnefunktsiooniga ning ootavad operaatorilt nüüdisaegseid andmesidekanaleid.
    Eesti Telefoni suutmatusel täita aastatetaguseid telefonitaotlusi on erinevad põhjused ? Vahtra sõnul on kõige pikemate telefonijärjekordadega piirkonnad endised suvilarajoonid, kus viimastel aastatel on ehitatud suvilad ümber aasta ringi elamiseks.
    Vahtra sõnul on ET vähendanud tänavu oma investeeringute mahtu kuni 200 miljoni krooni võrra. ?Seetõttu on mitmed aasta algul plaanitud suured ehitustööd soikunud.?
    Kontsessiooni lõpetamise lepingus on lisaklausel, mille kohaselt jäävad telefonita need pered, kelle taotluse rahuldamine pole võimalik Eesti Telefonist sõltumatutel objektiivsetel põhjustel.
    Vahtra väitel peetakse lepingus sõltumatute objektiivsete põhjuste all silmas eeskätt raha. ?Me võim ju igale inimesele paigaldada satelliittelefoni, aga küsimus on rahas ning see on objektiivne põhjus.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Sellele sektorile ma niipea raha ei panusta
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.