Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiauto vajab sisukat lepingut

    Erinevalt mõnedest riikidest, kus enamik firmasid eelistab maksta töötajale hüvitist isikliku auto kasutamise eest töösõitudeks, on Eestis olukord pisut teine: firma liisib või ostab töötajale kasutamiseks auto, mis jääb firma omandusse (kasutusrendi puhul liisingfirma omandusse). Auto võib olla eranditult töösõitudeks (müügipersonali jms autod), ent seda võidakse lubada kasutada ka erasõitudeks (sõit töökohalt koju, samuti jääb auto töötaja kätte nädalavahetusteks ja puhkuse ajaks). Viimasel juhul maksab firma selle auto pealt ka erisoodustusmaksu.
    Esmapilgul tundub, et asi on lihtne: firmajuht ja töötaja lepivad ?mängureeglites? kokku ja asi korras. Probleemid võivad aga tekkida siis, kui toimub avarii, kui auto varastatakse või on muud probleemid, mis nõuavad juriidilist lahendamist. Selliste olukordade ennetamiseks on soovitav reguleerida auto kasutamine ühel või teisel viisil ka kirjalikult. Seda saab teha kas töö sisekorra eeskirjades, eraldi ettevõtte auto kasutamise eeskirjades (kui küsimus on liiga mahukas ja on palju töötajaid, keda see teema ei puuduta), konkreetses ametiauto kasutamise lepingus ettevõtte ja töötaja vahel (seda soovitame eriti juhul, kui erinevate töötajate kohta kehtivad erinevad tingimused).
    Ükskõik millist eeltoodud varianti kasutades tuleb meeles pidada, et rendi- või liisingauto puhul vastutab auto eest rentnik ? ehk siis firma, kes vastutab auto kasutaja tegevuse eest. Kuidas firmasiseseid suhteid hiljem klaaritakse, see enam liisingfirmasse ei puutu. Mõningatel juhtudel on seadusest tulenevalt võimalik lükata vastutus ka auto omanikule. Näiteks kui seaduserikkumise puhul ei suudeta auto juhti kindlaks teha. Sellistel puhkudel on vastutuse reguleerimine eriti oluline. Tähtis on, et töötaja teaks autot vastu võttes, millised kohustused ja vastutus sellega kaasnevad, et hiljem ei tekiks vaidlusi teemal ?ma ei teadnud?.
    Sõltumata sellest, kuidas auto kasutamist reguleeritakse, on määratletavad asjad enamasti ühesugused (vt lisandit). Samuti on otstarbekas, et firma määraks ka töötajale lubatud keskmise läbisõidu kuus. On firma otsustada, kas see sisaldab ainult töösõite või mahub sinna ka muud.
    Silmas tuleb pidada, et jooksva kilomeetri kulu pole ainult kütus, vaid ka tehnohooldused, kulumine jpm (nt täisteenindusliisingu lepingus on enamik neist kuludest juba sisse arvestatud).
    Kui sellist lepingut pole, peab haldus- või finantsjuht neid jooksvalt arvutama ning selle kaudu määrama iga auto läbisõidukilomeetri hinna (ehk koguhinna, mida auto kasutamine firmale maksma läheb).
    Autor: Jürgen Täll
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.