• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiauto vajab sisukat lepingut

    Erinevalt mõnedest riikidest, kus enamik firmasid eelistab maksta töötajale hüvitist isikliku auto kasutamise eest töösõitudeks, on Eestis olukord pisut teine: firma liisib või ostab töötajale kasutamiseks auto, mis jääb firma omandusse (kasutusrendi puhul liisingfirma omandusse). Auto võib olla eranditult töösõitudeks (müügipersonali jms autod), ent seda võidakse lubada kasutada ka erasõitudeks (sõit töökohalt koju, samuti jääb auto töötaja kätte nädalavahetusteks ja puhkuse ajaks). Viimasel juhul maksab firma selle auto pealt ka erisoodustusmaksu.
    Esmapilgul tundub, et asi on lihtne: firmajuht ja töötaja lepivad ?mängureeglites? kokku ja asi korras. Probleemid võivad aga tekkida siis, kui toimub avarii, kui auto varastatakse või on muud probleemid, mis nõuavad juriidilist lahendamist. Selliste olukordade ennetamiseks on soovitav reguleerida auto kasutamine ühel või teisel viisil ka kirjalikult. Seda saab teha kas töö sisekorra eeskirjades, eraldi ettevõtte auto kasutamise eeskirjades (kui küsimus on liiga mahukas ja on palju töötajaid, keda see teema ei puuduta), konkreetses ametiauto kasutamise lepingus ettevõtte ja töötaja vahel (seda soovitame eriti juhul, kui erinevate töötajate kohta kehtivad erinevad tingimused).
    Ükskõik millist eeltoodud varianti kasutades tuleb meeles pidada, et rendi- või liisingauto puhul vastutab auto eest rentnik ? ehk siis firma, kes vastutab auto kasutaja tegevuse eest. Kuidas firmasiseseid suhteid hiljem klaaritakse, see enam liisingfirmasse ei puutu. Mõningatel juhtudel on seadusest tulenevalt võimalik lükata vastutus ka auto omanikule. Näiteks kui seaduserikkumise puhul ei suudeta auto juhti kindlaks teha. Sellistel puhkudel on vastutuse reguleerimine eriti oluline. Tähtis on, et töötaja teaks autot vastu võttes, millised kohustused ja vastutus sellega kaasnevad, et hiljem ei tekiks vaidlusi teemal ?ma ei teadnud?.
    Sõltumata sellest, kuidas auto kasutamist reguleeritakse, on määratletavad asjad enamasti ühesugused (vt lisandit). Samuti on otstarbekas, et firma määraks ka töötajale lubatud keskmise läbisõidu kuus. On firma otsustada, kas see sisaldab ainult töösõite või mahub sinna ka muud.
    Silmas tuleb pidada, et jooksva kilomeetri kulu pole ainult kütus, vaid ka tehnohooldused, kulumine jpm (nt täisteenindusliisingu lepingus on enamik neist kuludest juba sisse arvestatud).
    Kui sellist lepingut pole, peab haldus- või finantsjuht neid jooksvalt arvutama ning selle kaudu määrama iga auto läbisõidukilomeetri hinna (ehk koguhinna, mida auto kasutamine firmale maksma läheb).
    Autor: Jürgen Täll
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.