?Küsimus on selles, kas minna arenguteed ja või säilitamise teed,? kommenteeris Laja ettepanekut.
Kui näiteks Eesti Energia maksab praegu 60 000 krooni liikmemaksu, siis vastavalt uuele süsteemile, kui üldkogu selle kinnitaks, 90 000 krooni. Keskmiselt tõuseks liitu kuulumise tasu ettevõtetele 10 000?20 000 krooni aastas.
Lisaks kuuele praegu ametis olevale inimesele kavandab liit võtta ametisse veel kolm. Tööjõukulud suureneksid seega koos juba ametisolevate inimeste palgatõusuga 2,1 miljonilt kroonilt 2,74 miljonile.
?Liikmemaksu tõus oli üks peamisi põhjusi, miks järgmise aasta eelarve projekt maha hääletati,? ütles pärast üldkogu lõppu Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees Ilmar Vesiallik. ?Üldkogu otsustas, et asutakse ette valmistama uut erakorralist üldkogu koosolekut. Tegevjuhtkonna kodutöö oli üldiselt tegemata.?
Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu ütles, et kulusid võib suurendada vaid siis, kui sellest liidu liikmetele kasu tõuseb. ?Kui kulude hädavajalikkust ei tõestata, tekitavad nad tõsiseid kahtlusi,? ütles Visnapuu.
Kui Tiit Laja ettevõtjatele meelepärasema eelarveprojektiga napi kuu jooksul valmis ei saa, peab liit uude aastasse astuma ilma eelarveta. ?Järgmiseks korraks saab eelarve loodetavasti korrektselt ette valmistatud,? märkis Eesti Tekstiili peadirektor Ülo Kotkas.
Eesti Tekstiili peadirektori ja mõnede teiste liidu ettevõtjate survel täienes eilne koosoleku päevakord veel ühe päevakorrapunkti võrra, milleks oli revisjonikomisjoni moodustamine. Vaidlustele revisjoni üle kulus umbes pool tundi.
Mitmed liitu kuuluvad ettevõtjad kahtlustavad, et tegevjuhtkond on endale ettevõtjate raha eest lubanud liigseid, raiskamisele kalduvaid kulutusi. Oma kahtluste ümberlükkamiseks soovivad nad revisjoni. Revisjonikomisjoni moodustamiseni või revidendi määramiseni jõuavad ettevõtjad järgmisel, erakorralisel koosolekul.