• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubavedu reisilennukiga luubi all

    Pärast terrorirünnakut USAle, on enamus lennufirmasid karmistanud oma turvanõudeid, mis ei jäta puudutamata ka logistikafirmasid. Ka Schenkeri logistikakontsernis valmistutakse lisanõuetega kaasnevateks muutusteks. Näiteks võivad lennufirmad hakata logistikafirmalt nõudma deklaratsioone saadetiste sisu ja ohutuse kohta. Selliste meetmetega võivad lennukompaniid delegeerida osa vastutusest kauba saatjale, sest kauba saatja on saadetava sisuga kursis. Sellisel juhul peab logistikafirma nõudma omakorda kauba deklareerimist kauba saatjalt. Kokkuvõttes võib kasvada kogu lennukauba logistikaga seotud dokumentatsiooni maht.
    Turvanõuete kontekstis väärib erilist tähelepanu importlennukaup Ameerika Ühendriikidest. USAs koordineerib lennukitega saadetava kauba turvalisust Federal Aviation Administration (FAA). Igale logistikafirmale on seal kehtestatud nõue täita kliendi tellimuse vastuvõtmisel FAA reeglite kohane checklist, ehk vastav ankeet. USAst reisilennukiga kaupa saates peab saatja olema logistikafirma poolt tunnistatud usaldusväärseks (known shipper ehk tuntud saatja). Nimetatud staatuse saamiseks peab logistikafirma esindaja käima saatja juures, täitma eelpool mainitud ankeedi, mis allkirjastatakse nii logistikafirma esindaja kui kauba saatja poolt. Saatja taustauuringu väiksemagi mittenõuetekohasuse korral saab kaupa saata vaid kaubalennukiga. Automaatse ?known shipper? staatuse omandab saatja vaid siis, kui ta on 1996. aastast saatnud saadetisi pidevalt sama logistikafirmaga.
    Kui kauba saatja on nn usaldusväärne, liiguvad kaubad reeglina tavapärase kiirusega. Probleemid võivad tekkida, kui saatja tunnistatakse unknown shipper?iks ehk tundmatuks saatjaks. Sellise saatja saadetisi saab USAst importida ainult kaubalennukitega, kuid siis on hind tihti tunduvalt kallim kui reisilennukite kokkuleppehinnad. Seetõttu peaksid USAst kaupu saavad ettevõtjad ja eraisikud teadma, et on oht transpordi hilinemiseks ning samuti võib muutuda transpordi hind. USAst kaupa tellides peaks esmalt välja selgitama kas saatja on usaldusväärsete nimekirjas või mitte, vastasel juhul võib transpordi hind osutuda oodatust tunduvalt kõrgemaks. Saatja tausta on võimalik kindlaks teha läbi logistikafirma infovõrgustiku ja kontaktide kaudu asukohariigi agentidega.
    Lisaks nõuab suur osa lennufirmasid pärast terroriakte, et kõik nende kaudu kulgevad saadetised valgustataks enne lennukitele laadimist läbi. Tallinna lennujaamas kaupa veel läbi ei valgustata, küll aga valgustatakse läbi kõik Eestist eksporditavad kaubad ?kodulennujaamades?. Finnair teeb seda Helsingis, SAS ja Lufthansa aga Stockholmis ja Kopenhaagenis. Turvanõuete karmistumisega on reeglina kaasnenud lennuveoste hinnatõus. Lennufirmad on kauba saatjatele kehtestanud ?sõjariskitasu? (war risk surcharge), millega üritatakse hüvitada saadetiste täiendava kontrolliga seotud lisatööd ning tõusnud kindlustustariife. Peaaegu kõik lennukompaniid on kehtestanud sõjariski lisatasu lennukauba kilole, mis kõigub vahemikus 0,10 ? 0,15 USD/kg või 0,15-0,17 EUR/kg. Saadetiste transpordile lisandub taoline lisamaks kogu maailmas.
    Turvanõuete muutumise heaks näiteks on Lufthansa kehtestatud reeglid, mille kohaselt võtab nende peamüügiagent (GSA ? General Sales Agent) nii era- kui juriidiliste isikute puhul kauba saatjaga telefoni teel ühendust ning veendub isiklikult, et saatja on usaldusväärne. Ühtlasi on agendil kohustus saatjat hoiatada lennufirma õigusest saadetis avada ning vajadusel läbi otsida. Viimane kehtib saadetistele, millised saabuvad USAsse reisilennukiga. Kõik lennukauba logistikaahela lülid rakendavad täiendavaid julgeolekumeetmeid vältimaks kõrvaliste isikute juurdepääsu saadetistele. Võimalike terroriaktide kõige suurem riskigrupp on eraisikud, seetõttu kohustuvad paljud lennufirmad kogu reisijate pagasi ning eraisikute saadetised läbi vaatama.
    Autor: Haiti Arendi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Euroopa turud tõusevad kolmandat päeva järjest
Euroopa aktsiaturud on täna kolmandat päeva järjest tõusmas, sest Hiina arendaja Evergrande võimaliku pankrotiga seotud mured leevenesid, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna kolmandat päeva järjest tõusmas, sest Hiina arendaja Evergrande võimaliku pankrotiga seotud mured leevenesid, vahendab Reuters.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.